kolmapäev, 25. november 2009

Aforismid ja mõtteterad - vaimukus või vaimuvaesus?

Väike filosofeerimine hommikukohvi ja saiakeste kõrvale...

Kas see, kui inimene kasutab palju aforisme ja mõtteterasid näitab selle konkreetse inimese vaimukust või pigem vaimuvaesust?

Küllap ikka viimast...

Lugemisoskus ei tähenda ju veel mõtlemisvõimet ja lausete kopeerimise suutlikkus originaalsust.

Mõni aforismide toetaja väidab, et "mida saab öelda, saab öelda lühidalt".
Ma vaidleks vastu, et kui midagi öelda ei ole, siis parem üldse vait olla, mitte pugeda ebaoriginaalsete aforismide varju!

Kui aga öelda, siis teha seda oma sõnadega, vaimukalt, originaalselt.
Vajadusel kasvõi pikemalt.

Äraleierdatud aforismide kasutamine ei ole mitte vaimukus, vaid vargus. Vargus endast targematelt, et täita oma puudujääke ja mõttelünkasid.
Seejuures oma lollust veel avalikult demonstreerides...

Ka papagoile on võimalik õpetada inimkeeli rääkimist, ent linnu noka vahelt tulevad fraasid on pelgalt automaatne inimeste järeleahvimine, millel pole mingit seost mõtlemisvõime või artikuleeritud ja mõtestatud kõnega.


Vahemärkusena olgu mainitud, et kritiseerides on mõeldud eelkõige üldlevinud läägeid aforisme, mis pärinevad mõnest avalikult ja paljukasutatavast allikast (nt. aforismiraamatud, veebiandmebaasid vms.), mitte konkreetse isiku (või tema sõprade/tuttavate) enda poolt välja mõeldud originaalseid ütlusi/fraase/tõlgendusi.

Mõned näited:
"Silmad on hinge peegel."
"Päev naeruta on raiskuläinud päev."
"Kõik pole kuld, mis hiilgab."
"Elu on teater, ainult ilma proovideta."
"Üks pilt on rohkem väärt kui tuhat sõna."

Jne. Jne. Jne.

Huvitav, kui palju kordi neid ütlusi on kasutatud? Kindlasti miljoneid kordi...
Ja kindlasti leidub piisavalt vaimuvaeseid kodanikke, kes hoolitsevad selle eest, et neid aforisme veel miljoneid kordi kasutataks.
Niipalju siis originaalsusest...


Omaette masendusttekitav kategooria on muidugi veel need, kes (ise aimamata või teadmata) end igapäevase aforismikasutusega halli vaimuvaese inimmassi sekka istutavad.
Antud juhul on näiteks võetud suhtlusportaal Orkut, mis iga päev kasutajatele uue "päevalause" genereerib.
OK, oleks siis, et igale kasutajale personaalse. Aga ei - enamasti on sama päevalause sadadel või isegi tuhandetel kasutajatel korraga.
Ja terve hulk vaimuvaeseid kopeerib oma "päevalause" seejärel kuskile, kus kõik ülejäänud seda näevad. Arvates, et näitavad sellega (juba varahommikul) üles erakordset vaimukust.
Olgu siis suhtlusportaali(de) või MSN-i lisainfona, pildiallkirjana, kuskil kommentaarina vms.

Üsna nukker on hommikul arvutit käivitades näha, kuidas mitukümmend inimest on võtnud enamvähem üheaegselt sama "mõttetera" ja seda kõigile "kuulutavad".
Ja nii hommikust hommikusse.
Ise mõistmata, et sedasi vaimukas olla üritades demonstreeritakse tegelikult oma vaimuvaesust.

Selle kõrval mõjub lausa taevase õnnistusena, kui mõni inimene tuleb välja originaalse ja teravmeelse ütlusega, mis ta enda omalooming või värskelt kellegi "huulilt langenud".
Vähemalt on mingigi lootus, et eesti rahva geenivaramus mõni säravam joon ka edasi kandub.


Et seda aforismihullust ei saaks nimetada vaid interneti püsikasutajate probleemiks/puudeks, siis tuleb mainida, et samasugune aforismide vägistamise komme on ka nt. kõikvõimalike (lõpu)kõnede koostajatel, postkaartide kujundajatel, ülikoolide esmakursuslastel jne.


Lõpetuseks torkas silma üks väga äraleierdatud aforism - "Vaimukus on haritud ülbus.". Huvitav oleks teada, kas selle kasutajad saavad aru, et tõmbavad iseendale vee peale?
Parafraseerides seda aforismi, siis "Pidev aforismikasutus on harimatus ja vaimuvaesus!".

laupäev, 21. november 2009

Päeva komm

"Kas mehed virisevad peldikusse minnes naistele: "Laud on jälle alla pandud. Ei saa siis enda järel üles tagasi tõsta?"
Naised aga meeste kallal õiendavad koguaeg.
Nagu peldik kuuluks naistele ja mehed saavad seda vaid nende heast tahtest vahel kasutada."


www.elu24.ee/?id=191090&com=1

neljapäev, 19. november 2009

Elu Eestis

Lõbustuspargis ringi jalutades otsustab mees endki lõbustada ja astub sisse ennustaja juurde.
"Näen, et oled kahe lapse isa," teatab too oma kristallkuuli silmitsedes.
"Haa, seda näed sina," ironiseerib mees, "Tegelikult olen ma kolme lapse isa!"
"Ha-ha-haa," ütleb nõid, "Seda arvad sina!"

Ühiskondlikke teemasid kah

Mees võidab loteriiga 4,5 miljonit krooni.
Reporterid ligi ja kohe küsima, et mis ta siis selle rahahunnikuga peale ka hakkab?
"Ah mis ma ikka, maksan võlad ära," vastab mees.
"Aga ülejäänud?" kostab uus küsimus.
"No ülejäänud las ootavad veel," pomiseb mees mokaotsast.

kolmapäev, 18. november 2009

Peeter I

"Näiteks vastupidi peaministri väljendusele ei olnud Peeter I röövel ja pätt 18. sajandi alguse kontekstis!"

www.epl.ee/artikkel/482858

Milleks naine?

Milleks mulle naine, kui mul on pesumasin??? :) :) :)

"Võtke kampa pesukuivati - pesukuivati või pesumasin sobib suurepäraselt ka seksimiseks.
Masinast õhkuv soojus ja vibratsioonid kruvivad naudingu uutesse kõrgustesse."


www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=355525&r=26


V. ütleb:
"Õige, miks Sinu meelest siis need vanad diiselmersud hinnas on?"

m. ütleb:
"...Ja automaatpesumasin... Asendab meile naist... Ammu juba laulis nii meile JMKE..."

Kena raam

B. ütleb:
"Hea kommentaar mulle - "KENA RAAM TEIL, NEIU!"."

B. ütleb:
"Kohe saab aru, et alaealine..."

Marko ütleb:
"Noh......et kui raamiga võrdleb, siis kohe ilmtingimata alaealine? Äkki on hoopis maasturihuviline, kes hindab täisraamil tõsist maasturit - seega on see "kena raam" väga suur kompliment temasuguse suust ju..."

teisipäev, 17. november 2009

Poliitika

Teadmiseks kõigile poliitikas "pettunud" nõrganärvilistele:

"Esimest korda valituks osutunud näevad kiiresti, et nende siiraste soovide ja kompromissitute nõudmiste taga valitseb hoopis teistsugune maailm oma piirangute ja võimalustega. Selles maailmas on tegevustel oma loogika, mis juba üle sajandi tagasi pani Saksa tollast kantslerit Bismarcki poliitikat võrdlema vorstitegemisega, kus tegemise protsessi ja tulemuse vahel laiutab nõrganärviliste jaoks ületamatu lõhe."
(Ivar Tallo)

www.epl.ee/artikkel/482784

Düsgraafia ja inimlik lollus

Paar inimest on vahepeal jõudnud kritiseerida, et miks ma olen nii terav ja "mõnitav" kehva õigekirja- ja/või õigekeelsusoskusega inimeste vastu.

1. Ma ei ole kordagi kritiseerinud ega toonud näiteid eesti keelt mitteemakeelena rääkivate inimeste "varasalvest". 
Üldiselt muukeelsed selliseid vigasid tekstis ei tee, taolist saasta on võimeline lisaks düsgraafidele/düsgraafikutele tootma vaid Google Translator tõlkeprogramm.
(Nimetagem ühtlasi see programm praegusest hetkest ümber Google Dysgraphic tõlkeprogrammiks.) 

2. Ma ei kritiseeri üksikuid näpuvigasid tekstis (juhtub endalgi) ega pidevalt uuenevate õigekeelsusreeglite tõttu mitmeti tõlgendatavaid väljendeid/sõnakasutusi nagu nt. "perse" vs. "persse" vms. (ei ole minulgi ülevaadet kõige värskematest reeglitest ja uuendustest)

3. Ma ei kritiseeri düsgraafiat kui haigust. Ikka juhtub. Üldjuhul ei erine taolise "probleemiga" inimene teistest ning sulandub sujuvalt ümbritsevasse keskkonda. 

4. Aga kritiseerin inimesi, kes (lisaks sellele, et nad ilmselgelt lollid on) pole düsgraafiat välja ravinud (leevendanud) ning samas seda haigust avalikult ja järjekindlalt demonstreerivad. 
Toodud näited ei pärine dokumentidest, mille vormistamisega taolise haiguse (või puude või häire - kuidas keegi nimetada soovib) küüsis olev inimene on puudulikult (ent vastavalt oma võimetele parimat üritades) hakkama saanud. Sellist teemat ma ei puutu. 
Näited pärinevad olukordadest, kus düsgraafiakalduvustega inimene järjekindlalt oma vaegkirjutamisega terroriseerib teisi kaaskodanikke, isegi üritamata avalikus suhtluses oma tekste korrigeerida. 

5. Eelmisele punktile lisandub toodud näidete puhul veel inimlik lollus, mis lisaks oma puudujääkide mittetunnetamisele/mittetunnistamisele sunnib järjekindlalt idiootset juttu kirjutama. 
Uuesti näidetega tutvudes on selge, et seal pole tegu mitte vaid vaegkirjutamisega, aga ka sügava vaimse puudujäägiga - taolist möla ajavad vaid väga lollid suust välja. 

6. Düsgraafia pole vabandus.
"On ortograafianõuded, mille vastu ei saa eksida ja need tuleb lihtsalt pähe õppida." (Tiiu Tammemäe, logopeed)

7. Düsgraafia on ravitav. 
"Düsgraafia ja düsleksia on enamiku laste puhul ravitavad ja ületatavad, kui vanemale tuleb appi logopeed, kes tunneb spetsiaalseid õppemeetodeid ja töövõtteid." (EPL)
"Düsgraafiat ennetada oskavad logopeedid hästi. Igasuguste suuliste kõnehäirete korrigeerimine (va. kogelus) on ka kirjaliku kõne häirete ennetamine, ent spetsiifiliste häälikute eristamise harjutustega võib alustada juba 4-a. Ennetamise efektiivsus sõltub muidugi eelkõige kahjustuse ulatusest, kui ta üldse olemas on." (Reet Ruus-Lindström, logopeed)

8. Eelnevat kokku võttes - düsgraafia ei ole häbiasi. Küll aga on häbiasi selle avalik JA idiootne demonstreerimine, levitades tekste, mis lisaks elementaarsete õigekirjareeglite vastu rängalt eksimisele sisult ajuvabad ja lollid on. 
Kui düsgraafiat ravib logopeedi poole pöördumine ja enda kokku võtmine ning probleemist üle saamiseks pingutamine, siis lollust ravib - ainult SURM

esmaspäev, 16. november 2009

Saarde, Saaremaa ja düsgraafia

Masenduse ajab peale, kuivõrd palju leidub Eestis kirjaoskamatuid lolle.
Ma saan aru, et nõukaajal oli võimalik muukeelsetele ametnikele kärbseid pähe ajada selliste kohanimedega "mängides" nagu "Saare", "Saare(maa)" ja "Saarde", aga mingil põhjusel ei suudeta praegugi märgata (korduvat) erinevust sõnade "Saare" ja "Saarde" vahel.
Eriti hämmastav on selline tähelepanematus veel juhtudel kui "Saarde" juurde on täpsustuseks märgitud, et tegu on Pärnumaal paikneva Saarde vallaga, mitte Saare asulaga Jõgevamaal või Saare maakonnaga.
Noh, mõnel juhul muidugi on mõistetav, et ega kirjavigadest kubiseva teksti autorgi ei saa just kõige "teravam pliiats karbis" olla...


Heli:
"te kõik kolm nõnna kaisu mõmmikud siin miauuuu kui armas pilt:)"
"sobiks minu raha paberile küll ,.,.,.ja sell juhul jätaks need raha paprid endale poodi ei täiks anda ah---haaaa:)"
"kelmikas pilk sädeleb silmis aj---eeee"


Heli:
"tänan,.,.kommentaari vastus oli mmmm,.,.,. tänx"

Marko:
"Aga palun, aga palun!"

Heli:
"lahke miees jap,.,.,.,wõi oledki nii tagasi hoidlik ,.,.,.,vaatades su pilte ja segi läheb pea , nüüd teagi enam teisiti ei saa ,.,.,meid kahte lahutab vaid taevas ja maa"

Marko:
"Ohjah. Tagasihoidlikkus on voorus."

Heli:
"aga see ka hea voorus ,.,.,.,.nagu mul häbelikkus"

Marko:
"Märgata on jah..."

Heli:
"kui tihti siis ka saares käid ,.,.,."

* * * * * * * *

Vahemärkus.

Marko ütleb:
"Kurb, et mõni inimene ei oska niigi palju eesti keelt või ei oma niigi palju ajupotentsiaali, et teha vahet sõnade "Saare" ja "Saarde" vahel. Veel kurvem, kui ei olda võimelised sõna "Saarde" taga märkama täpsustust "(Pärnumaa)".


* * * * * * * *

Marko:
"Kui tihti Saardes või? Sõltub..."

Heli:
"sõltub millest ??????????? ma elan ju saares *******"

Marko:
"No minu Saardes käimised sõltuvad eelkõige tujust. Nädala-paari pärast peaksin taas seal veidi aega veetma."

Heli:
"põnev oleks näha sind salaja kuna olen piisavalt arg ,.,.,.et silma vaatada mulle meeldib olla nähtamatu"

Marko:
"Nonoh, vuajerist ve? Eks siis pead ajastama Saardes viibimise samale perioodile ja äkki märkadki kuskil mind mööda tuhisemas.
Kui silma ei meeldi vaadata, siis on muidugi päikeseprillid ka abiks."


Heli:
"ok,.,.ei tahaks ikkagi silma ka vaatada aga see raske samm kuna kardan armuda mõistad aga juttu puhuda võiks küll lahe oleks või oled vastu sellele"

Marko:
"Nonoh, eks see armumise teema selgub ikka töö käigus. Aga eks selleks on esmalt vaja Saardesse minna ju..."

Heli:
"ma ju elangi saares oma 30- aastat juba ja olen väga rahul siin nii mõnus vaikne ja rahulik"

Marko:
"Hmm. Kuskandis Saardes täpsemalt siis?"

Heli:
"oota lähen teen läpaka lahti ja sisenen sinna ratesse"

* * * * * * * *

Vahemärkus.

Marko ütleb:
"MÖH?"

Marko ütleb:
"Saad sa miskit aru?"

E. ütleb:
"Midagi nagu jääb puudu..."

E. ütleb:
"Päris aru ei saa..."


* * * * * * * *

Heli:
"orissaares ikka"

Heli:
"kus ise tavaliselt saares puhkamas käid kui siia satud"

Marko:
"Ma ei teadnudki, et Saardes on selline koht nagu Orissaare. Ma ise Metsaküla lähedal tavaliselt. Aga mitte puhkamas vaid poolenisti nagu elangi seal."

* * * * * * * *

Vahemärkus.

E. ütleb:
"Ja selleks pidi ta läpaka lahti võtma, Ratesse logima, et vaadata, et ta Orissaares on???"

Marko ütleb:
"Õhtu kisub põnevamaks kui ma arvasin..."


* * * * * * * *

Heli:
"orissaare suur alev täpselt muhu ja valjala vahel ilus koht on kus see metsaküla jääb kus kanti"

Marko:
"Ma tean Muhu ja Valjala vahepeale jäävat Orissaaret küll, aga vot seda ei suuda ma välja mõelda, et kuskohas Saardes see Orissaare on?"

* * * * * * * *

Vahemärkus.

E. ütleb:
"Mnjah... Raske uskuda, et seda jama kolmekümneaastane naine kirjutab..."

E. ütleb:
"Sa kiilutad selle tädi aju kinni nagu tinakolb sulatina."


* * * * * * * *

Heli:
"kui mandrilt tulla siis sõita üle muhu-st ja peale väikse väina tammi keerab tee kohe orissaare peale silt näitab ka seda keerulist pole seal midagi ja kui liikuda kuressare poolt siis ainult otse tullla ja silt näitab et keerab vasakule orissaarde sisse see on nüüd enne muhut"

Marko:
"No seda konkreetset Orissaaret ma tean jah. Aga Saardes?"

* * * * * * * *

Vahemärkus.

E. ütleb:
"Mnjah... Lugemisoskust tal tõesti pole..."

E. ütleb:
"Tädile tuleks siis juba ehk selgeks teha, et Eestis ei ole ainsaks keskuseks Saaremaa, on ka Saarde, Saare jne. Aga see oleks vist liiga lihtne, see lõpetaks liiga ruttu tema "ajutöö"."


* * * * * * * *

Heli:
"ok,.,.,.siis,.,.ole mõnus tsauuuuuuuu,.,."

pühapäev, 15. november 2009

Pummelung

S. ütleb:
"Sa oled juba piisavalt pummeldanud..."

Marko ütleb:
"Noh...khmh...kunagi ei ole piisavalt..."

Marko ütleb:
"Kuigi selleks nädalaks vast aitab tegelt kah..."

Marko ütleb:
"(õnneks on täna pühapäev)"

teisipäev, 10. november 2009

Alkolaator-alkolender-alkokalko

www.alkoinfo.ee/kalkulaator

v. ütleb:
"Nimi on sitt!"

v. ütleb:
"Võiks olla mingi alkolaator vms..."

v. ütleb:
"Või alkolender..."

v. ütleb:
"Või alkokalko..."

"...niisugust Venemaad ei ole võimalik vihata..."

Venemaa. Liiklusmiilits seisab tee ääres.
Mööda lendab tohutu kiirusega Hummer.
Miilits vehib meeletult oma sauaga. Hummer saab vaevu vaevu pidama ja sõidab tagurpidi liiklusmiilitsa juurde tagasi ning peatub.
Klaas keritakse alla ja kõlab küsimus: "Kuhu sul vaja on?"
Imestunud liiklusmiilits: "Mitte kuhugi!"
"No aga mida perset sa siis hääletad siin?"


pühapäev, 8. november 2009

Isadepäev

M. ütleb:
"Kräckil on kõrv verine peas?"

Marko ütleb:
"Eip...ühel teisel... Tema lihtsalt porine..."

M. ütleb:
"Jooksis okastraati?"

Marko ütleb:
"Isane peksis emast..."

M. ütleb:
"Normaalne! :) Eesti peremudel... :)"

laupäev, 7. november 2009

Päeva kommentaar

   

maamiis, 07.11.2009 10:34
"No Aitähh! Sain siis teada, et mu 2,2 liitrine universaalkerega Opel, millega sõidutan peret ja vean igapäevaselt tööriistu, on LUKSUSAUTO!"

arvo, 07.11.2009 11:03
"Jälle üks endine Nõukogude inimene või siis nende järeltulija (sõltuvalt vanusest).
Homo Soveticuse mentaliteet ei kao veel nii pea ja kestab põlvest põlve sõltuvalt kodusest kasvatusest.
Nendel on ikka ja alati tungiv vajadus jõukuse ümberjagamiseks maksustamise kaudu. Eesmärgiks pole see, et jõukus kasvaks isikliku initsiatiivi ja aktiivsuse kaudu, vaid et kõik oleks võrdselt vaesed aktiivsete, ettevõtlike ja initsiatiivikate kulul."

Aurise-mees, 07.11.2009 14:22
"Mina olen poolt, Ilmar-Erik Aavakivi tuleks määrata "luksusautode määratlemise riikliku ameti" juhiks. Tal võiks olla kuni 100 alluvat, kuna tegemist on tehniliselt ja sotsiaalselt tundliku teemaga.
Olen hoidnud käes Soome Vabariigi autode maksustamise juhendit, see oli ca 5 cm paks. Alla 100 ametniku sellist ei koosta ja hetketasemel ei hoia.

Lisakaristusena maksustamismeetmetele võiks rakendada munade mahalõikamist kõigil, kelle mootori töömaht ületab 1,6 liitrit.

P.S. Ma sõidan tõesti Aurisega. Loodan, et keegi munade mahalõikamise piiri 1,4 liitrile ei langetaks. Kui aga siiski, siis - kes tahaks osta 2007.a. Aurist, läbisõit 15000 km, hind kokkuleppel."


www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26744861

    

mp

www.epl.ee/artikkel/482079

reede, 6. november 2009

Filosoofia

Maaülikool.
Professor lõpetab just leongut taluloomadest ja nende eripäradest sõnadega "...ja pull on võimeline sooritama üle saja suguakti päevas."
Esireast tõuseb noor tudengineiu: "Palun öelge seda uuesti, veidi valjemini, et noormees tagantreast ka seda kuuleks."
Professor kordab öeldut, mille peale tõuseb tagantreast üks noormees: "Professor, öelge palun, kas suguaktid sooritatakse ühe lehma või terve karja peal?"
"No ikka terve karja," arvab professor.
"Palun öelge seda uuesti, et neiu esireast ka kuuleks," istub noormees uuesti maha.

kolmapäev, 4. november 2009

Matkatarkusi

Kuidas avada pudelit veini oma kingaga.
Kommentaarid allpool...



R. ütleb:
"Ja mõtle kui lõhud metsas kuskil nii oma viimase peedi..."

R. ütleb:
"4-5 pohmas inimest ootaks..."

Marko ütleb:
"See oleks minu surm..."

esmaspäev, 2. november 2009

Eesti mehed - düsgraafikud (järg)

"tere sära silm kus on see asukot kus asud et kas linn või on meil siin tegemist maakaga"

"tere kaunitar akaks sebima oled armas ja ilus"
"tere kena naine võiks tejeka tutvda lähemalt esialgu sõbrus mida arvade ilusad päeva"

"tere sa oled mega kena ja särav miisu siin mull juba nutt peal et minul sinu smurvi naist pole olen nii õnnetu nüüd oleks tore sinuga suhelda ja miks mitte ka koos välja peole minna tantsima või teatrisse sooviks väga pole ammu käinud ja millega kõige kaunim neid ka tegeleb kui saladus pole .palun vasta ."
"miks he juu tullks ka algirja küisma või autokrami tahtsin öölda"

"kasi naljad on meil majas keeltud"

"kule ära virise
seline asi ei meeli mulle ültse
ja kui mul sit tuju siis ongi mõtekam kui ma ei suhtle kellgika muidu ütlen veel sittasti
sest mul töö juures sured pinged ja siis pole tuju kellgika suhelda
õneks algab puhkus siis on rahu ja vaikus kuu aega järjest
tööd palju ja päeva alguse rääkitakse et puhkus õigel ajal järgmisl minutil et lükub teadmata ajaks edasi
sita auguni selt jamast
ja see päörast ei tahak enam hetkel suhelda suutsid ikka mõted mul töö juurda viia ja tuju rikkuda et tsau"

"mis sel siis ei saa olla kui ühtegi karve pes pole nii nagu kubemelgi juu
tartu pusides ongi tasuta wifi levi kui sa veel ei tea
ma ei käi loksal võsukad ja lokakad ei saa läbi ja loksale ega võsule ei saa rongika
sest sõber tahab nüüd ka ratas sõitama hakkta siis ma rattata
ma hull ma pane pea iga pääev juba 100km maha"

"*ma ei kohtleks silma võrtki kui mulle sline pakkumine tuleks
ega mul juu ka ikkgi plaanis 100% eestsis jalga lasta uuesti"

"tegelt ei ole nõme firma enne kui oli tõusu aeg oli tööd mõtukalt raha oli piisvalt nüüd on raha üle liia tööd üle liia ja seda naudib üksi ainult firma homanik nu veel parem see korpuse mehed on veel rphkem pöördes kui mina neil kästi eelmine kuu meeltult rabeled ja lubati üle tunde teha kõike rohkem oli ühel üle tunde 80 üle tundi ja üle tunid lubati kinni maksta 1,5 korda rohkem nii nagu sedus
ette nägi ja palgapääeval said kõike petumuse"

"kui talvel soojama reisl käisn võeti korpusest üks trop minu asemel kes kunagi ka minu tööd pehmes mööblis tegi ja kui ma 2 nädal pärast tagsi tulin oli kõik tuli perse kerrtud ja tegin sel töö nädalaga üle kõik"

"mina ütlein 4 korda tõus ajal ära neuile panga töölistele kes kaupamajades juurde tulid ja sule ise laenu pakusid akka seda tegid väheset"

"mul endal präegu ahju kartulid ahjus"

"mul on äratus kel ainult sportlikult huvist"

"valitakse niguni see ked namad tahavad ma ppole kungi valims gäinud ja ei lähe ka kungi"

"sest tal linna on ta (Savikas) laostanud siis laostab ka riigi"

"ja savisara arust on ansip kogu maailma majandus languses süüdi"

"liikutasin ahju ja panin uue piibu tulele
mul on sõber pipude maale tooja"

"cosmopip on uut tüüpi piipu maailm ja paljude kasulike lisadega söö vilter jääkaus
ja siis on tal veel see võimalus et saad pana sarviku peale ja saad kaks piiputäit koraga tulele panna
ja ma ise piiputanud juba 6 aast"

"mis õlut jood ma loodan et sa mule margika petumust ei murra"

"aga töö juuress aaab juba niiki naertud ja mölatud et väsin õhtuks juu ära"

"mul kodus präegu põdravursti 3 latti"

"ma tahtin pele kutsekat minna ja nemad ei taht ütlid et pole ruumi nii 4 aast jutti a kui nemad mind tahstsid oli mul juba hea töö ja siis ei olnud mina neist enam huvitud et naad ise süüdi
et ma saan iga kell seal eestsi sõjavääes hakkma sest see juu nagu lastead sipsik
a posid kukkuvad huluma kui iga nädal vatus koju ei saa"

"ja kui üks korda pidin tappal saam ja siis ööldi ka koht ülese ja mul oli juba ära rääkitud sel et ma olsk iga öö kodus maganud mul isa tuttav on tapal sõjaväes kas kapten või kapral ja temga olek iga pääev sina saanud ja õhtul tagsi"

"kaptenitel head palkad saavd kuus rohkem seda nodi kui liht inimen aastas koku
aevad lähevad arva põhja
neid viimasl ajal ainult kaaberdatakse"

"kuigi stromis on koertele pets koht ete nähtud ja opustele"

"mul on psoraas kui juuksed pikkak kasvatan siis pe leäheb hullugs ja piäike ja mere vesi on suppers siis ta kaob"

"ma hakan meikijaks ambutud muttid lahe"

"mee üürisme suht peldiku ja nüüd on veel teppdid jäänud vahetamata ja uue potti ostsime ka siise ja nüüd veetse ja pemis võimlused ühes sams ruumis
ja nüüd veetse ja pemis võimlused ühes sams ruumis
omanil ütle kas teem ühte tuppa või siis kööki pesmis võimaluse
aga see mõtte ei meelinud meile"

"nu ma oloen teinud tamme puust ühe voodis ja mina küsisn selle eest jah 40 tonni"

"vootiss on oluline kvaliteet madrats mitte kus sees see madras asub"

"mule ei istu komuniti elu"

"kui marocos sai käidud siis nüüd kahetsen et selt jurakst õbe keti ei ostnud
eestsi näkin nüüd ka selist jurakst müügil maksis üle 10 toni"

"ma ei saa aru miks naad näitavad neid häsid vilme nii õhtul hilja
ja siis kui naad pregu on 21-23 vahel võiskid olla seebikad"

"kodukat (selgituseks - "Kodus ja võõrsil") olen sellest ajast jälginud kui ta alustas tegvust eestsi telvisonis ja oli suptitritega
õnnekaid ja laste saateid ja etv2 vaatan ka"

"tal linnas on alati mitaki tehe näiteks parkki mina õlut jooma
ranas ka he aga präegu pole juu ranna ilmasid"

"mul oli home väike sopamis mõtte peas vaja suitsu andurid muretseda ja tussikardin osta
ja siis peks veel vanast kohast musika keskuse ära tooma
väike jääket (selgituseks - "Jägermeister") võik ka olla et mul ikkgi töö pääev ka ees juu järgmine pääev"

"vallatu öö... mullivann sampus+2000 mis arvad ?raha pole probleem"

"tere kas ei paku huvi tutvuda soovin naist kellega vahest kohtuda olen nõus head summat maxma kõik peaks olema meievaheline ja salajane kui on huvi kirjuta kui ei jäta kirjutamatta olen ise kena ja noor mees muidu"

"tere lillek mis arvad kui tuttvuksime oma vhhel kui on huvi siis minu msn on hannes82@windowslive.com"


Veel näiteid siin:
Eesti meeste düsgraafia tipptase

Ja siin:
Eesti mehed - düsgraafikud või lihtsalt lollid?


(jätkub, kuna teema on ammendamatu ja näited lõputud)

pühapäev, 1. november 2009

Looming...kiirülevaade...

Viited MARKO KALDURi loomingule
(Vajutades lingile "Vaata siit / Kliki siia" avaneb vastav loetelu)

Välja antud raamatud:

"RÄNNATES LÄBI EESTIMAA" (2004)
Vaata siit / Kliki siia

"AVASTADES EESTIMAAD" (2005)
Vaata siit / Kliki siia

"SIIN JA SEALPOOL MAANTEED: PIIBE MAANTEE" (2006)
Vaata siit / Kliki siia

"SALAPÄRANE EESTI" (2008)
Vaata siit / Kliki siia

"REIS ÜMBER EESTIMAA" (2008)
Vaata siit / Kliki siia


Artiklid ajalehes ÄRIPÄEV:
Vaata siit / Kliki siia
NB! Loetelus ei kajastu eriväljaannetes ja Äripäeva teemaajakirjades ilmunud artiklid!
Ülejäänud Äripäevas ilmunud artiklid leitavad ka siit:

Vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajalehes MAALEHT:
1. vaata siit / Kliki siia
2. vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajalehes EESTI ELU:
Vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajalehes EESTI EKSPRESS:
1. vaata siit / Kliki siia
2. vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajakirjas EESTI LOODUS:
Vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajakirjas PLAYBOY:
1. vaata siit / Kliki siia
2. vaata siit / Kliki siia

Artiklid portaalis MEES.EU:
Vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajalehes EESTI PÄEVALEHT:
Vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajalehes ÕHTULEHT:
Vaata siit / Kliki siia

Artiklid ajalehes PÕHJARANNIK:
Vaata siit / Kliki siia


Lisaks lühemad artiklid ja kommentaarid mitmetes internetiportaalides, ajakirjades ja ajalehtedes, peamiselt siseturismi ja/või kohaliku arengu teemadel (muuhulgas ajakirjades "KoduMaja", "Anne" jt.). Samuti sisutekstid erinevates brozhüürides ja ajakirjades nagu nt. "Estonian Handbook", "Reisi Eestis", "Puhkus+", "Ida-Viru turism" jt.