Düsgraafia ja inimlik lollus

Paar inimest on vahepeal jõudnud kritiseerida, et miks ma olen nii terav ja "mõnitav" kehva õigekirja- ja/või õigekeelsusoskusega inimeste vastu.

1. Ma ei ole kordagi kritiseerinud ega toonud näiteid eesti keelt mitteemakeelena rääkivate inimeste "varasalvest". 
Üldiselt muukeelsed selliseid vigasid tekstis ei tee, taolist saasta on võimeline lisaks düsgraafidele/düsgraafikutele tootma vaid Google Translator tõlkeprogramm.
(Nimetagem ühtlasi see programm praegusest hetkest ümber Google Dysgraphic tõlkeprogrammiks.) 

2. Ma ei kritiseeri üksikuid näpuvigasid tekstis (juhtub endalgi) ega pidevalt uuenevate õigekeelsusreeglite tõttu mitmeti tõlgendatavaid väljendeid/sõnakasutusi nagu nt. "perse" vs. "persse" vms. (ei ole minulgi ülevaadet kõige värskematest reeglitest ja uuendustest). 

3. Ma ei kritiseeri düsgraafiat kui haigust. Ikka juhtub. Üldjuhul ei erine taolise "probleemiga" inimene teistest ning sulandub sujuvalt ümbritsevasse keskkonda. 

4. Aga kritiseerin inimesi, kes (lisaks sellele, et nad ilmselgelt lollid on) pole düsgraafiat välja ravinud (leevendanud) ning samas seda haigust avalikult ja järjekindlalt demonstreerivad. 
Toodud näited ei pärine dokumentidest, mille vormistamisega taolise haiguse (või puude või häire - kuidas keegi nimetada soovib) küüsis olev inimene on puudulikult (ent vastavalt oma võimetele parimat üritades) hakkama saanud. Sellist teemat ma ei puutu. 
Näited pärinevad olukordadest, kus düsgraafiakalduvustega inimene järjekindlalt oma vaegkirjutamisega terroriseerib teisi kaaskodanikke, isegi üritamata avalikus suhtluses oma tekste korrigeerida. 

5. Eelmisele punktile lisandub toodud näidete puhul veel inimlik lollus, mis lisaks oma puudujääkide mittetunnetamisele/mittetunnistamisele sunnib järjekindlalt idiootset juttu kirjutama. 
Uuesti näidetega tutvudes on selge, et seal pole tegu mitte vaid vaegkirjutamisega, aga ka sügava vaimse puudujäägiga - taolist möla ajavad vaid väga lollid suust välja. 

6. Düsgraafia pole vabandus.
"On ortograafianõuded, mille vastu ei saa eksida ja need tuleb lihtsalt pähe õppida." (Tiiu Tammemäe, logopeed)

7. Düsgraafia on ravitav. 
"Düsgraafia ja düsleksia on enamiku laste puhul ravitavad ja ületatavad, kui vanemale tuleb appi logopeed, kes tunneb spetsiaalseid õppemeetodeid ja töövõtteid." (EPL)
"Düsgraafiat ennetada oskavad logopeedid hästi. Igasuguste suuliste kõnehäirete korrigeerimine (va. kogelus) on ka kirjaliku kõne häirete ennetamine, ent spetsiifiliste häälikute eristamise harjutustega võib alustada juba 4-a. Ennetamise efektiivsus sõltub muidugi eelkõige kahjustuse ulatusest, kui ta üldse olemas on." (Reet Ruus-Lindström, logopeed)

8. Eelnevat kokku võttes - düsgraafia ei ole häbiasi. Küll aga on häbiasi selle avalik JA idiootne demonstreerimine, levitades tekste, mis lisaks elementaarsete õigekirjareeglite vastu rängalt eksimisele sisult ajuvabad ja lollid on. 
Kui düsgraafiat ravib logopeedi poole pöördumine ja enda kokku võtmine ning probleemist üle saamiseks pingutamine, siis lollust ravib - ainult SURM!