Anna vähe, anna harva ja - ennekõike - anna tõrksalt!

Te ei kujuta tõenäoliselt ettegi, KUI PALJU on Eestis naisi, kes järgnevaid õpetussõnu suisa punkt-punktilt järgivad...

1. Tark noor abielunaine nõustub iga nädal kõige rohkem kahe sugulise läbikäimisega. Aja möödudes tuleks tal teha kõik, mis tema võimuses, et sääraste läbikäimiste tihedust vähendada. Tema parimad abimehed on seejuures haiguse, une või peavalu teesklemine.

2. Enamik mehi on loomult üsnagi perverssed ning kui neile vähimgi võimalus anda, asuvad nad jälkide toimingute kallale, mille hulka kuuluvad normaalse akti toimepanek ebanormaalsetes asendites, naise keha limpsimine ning oma sündsusetu keha pakkumine naisele lipsimiseks.

3. Targa abielunaise eesmärk on, et mees ei näeks iialgi tema alasti keha ning et mees ei ilmuks alasti tema ette.

4. Paljud naised on avastanud, et on kasulik selga panna paks öösärk ja lasta mehel selga panna pidžaama. Nii et pruugi suguakti ajal riidest lahti võtta ning mehele andub võimalikult vähe ihu.

5. Voodisse heites tuleb naisel kõik tuled kustutada. Ta ei tohi voodis kuuldavale tuua ainsatki häälitsust, mis võiks meest tema suunas juhatada, et mees seda julgustavaks märgiks ei peaks.

6. Kui mees naise voodist leiab, peab too võimalikult liikumatult lamama. Optimistlik abielumees võib kehaliigutusi sugulise erutuse märgiks pidada. Kui seksi pole võimalik ära hoida, tuleb seda toimetada täielikus pimeduses.

7. Kui mees üritab naist suu peale suudelda, peab too oma pead nõnda pöörama, et suudlus kahjutult põsele maanduks. Kui mees kergitab naise öösärki ja üritab teda selle alt suudelda, peab naine öösärgi kiiresti alla tagasi tõmbama, voodist välja jooksma ning seletama, et loodus kutsub teda tualettruumi.

8. Kui mees üritab naist meelelise jutuga võrgutada, meenub targale abielunaisele äkki mingi tühine asi, mida mehe käest küsida tuleb.

9. Kui mees ähib ja puhib, peab naine täiesti hiirvaikselt lamama ega tohi akti ajal mingil tingimusel hingeldada.

10. Kohe, kui mees on lõpetanud, hakkab tark naine tema kallal näägutama väikeste ülesannete pärast, mida too peab järgmisel päeval korda ajama.

11. ...seksi ärahoidmisel [on] äärmised tõhusad vahendid just nimelt tülitsemine, näägutamine ja noomimine - nende kallale tuleb asuda õhtul umbes tund aega enne seda, kui mees tavaliselt lähenemiskatseid alustab.

12. ...umbes kümnendaks abielu-aastaks peaks naisel olema oma peamine eesmärk, seksuaalsest kontaktist lahtisaamine, saavutatud. Selleks ajaks on ta sünnitanud rea lapsi ning on lootust, et armastus laste vastu ja sotsiaalne surve ei luba mehel ula peale minna.

Ruth Smythers, "Kuus näpunäidet meestele ja naistele"
(seksiõpik aastast 1894)

www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=301824&rss=1

Hmm...

 
"...Mõni lahkus sellepärast, et lõpetas joomise. Organism ei saanud aru, mis juhtus..." 
 
(Mihkel Raud)
www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=301613

Ärritumine

Mõned inimesed on avaldanud arvamust, et see blogi on ajendatud ärritusest. Ehk siis sellest, et olen kellegi ütlusi või mõtteavaldusi liialt südamesse võtnud ning ennast siin välja elan.

Ärge endast nüüd nii hästi ka arvake!!!

Enamus isiklikku arvamust kandvaid avaldusi siin blogis on tingitud hoopis sellest, et inimesed on sarnased, isegi VÄGA SARNASED.

S.t., et jahutagu kuitahes palju sellest, et iga inimene on erinev ja unikaalne ja ainulaadne jne. - siis s**** ta on! 

98% on hall mass, kelle mõtlemine ja mõtteavaldused on suures jaos kattuvad ja ühesugused!

Ja kuna ma ei viitsi kõikvõimalikele "stampküsimustele" iga kord uuesti vastates oma aega raisata, siis on siin kirja pandud "stampvastused", mis halli massi enamikele nüridele küsimustele piisava vastuse annavad. 

Seega ärge arvake, et suudate mind ärritada või endast välja viia - ma lihtsalt EI VIITSI tobedatele ja (reeglina) sisutühjadele küsimustele iga kord uuesti vastama hakata.  Lihtsam on anda link, kust küsija vastuse ise välja lugeda võib. 

Need vähesed (2%), kes suudavad formuleerida aga asjaliku ja sisuka küsimuse - saavad ka personaalse ja põhjaliku vastuse. 

Paha tuju

Kulla naised!

Mind ei huvita, kas te olete kallimaga tülis, teil on päevad või lihtsalt niisama paha tuju.

Ärge valage seda kehva tuju minu peale välja! 

Hoidke oma kibestumine endale, kolkige korralikult läbi mõni kaisukaru, nutke sõbrannade õla najal või mossitage üksi pimeduses - ent unustage ära minu kallal ülbitsemine ja irisemine. 

Ühe korra võin ma selle välja kannatada ja hea näo teha seejuures. 

Teisel korral mõtlen tõsiselt, kas taolise viriseja ja norijaga ikka on mõtet edaspidi suhelda ja oma närve tema peale raisata. 

Kolmandal korral - saadan lihtsalt pikalt!

Mul ei ole vaja oma pead vaevata, millal kellelgi hea tuju, millal jälle tujutus vaevamas. Kui te ei suuda end kontrollida paha tuju perioodil, siis ei näe ma ka põhjust, miks peaksin oma aega teie peale raiskama.

Selline tujude hüplikkus on nagu KGB ülekuulamised - mõnele võib-olla meeldib, kui temaga käitutakse "piitsa ja prääniku" meetodil - ehk siis kord ülbitsedes ja irisedes, siis jälle normaalselt ja rahulikult juttu ajades. Mulle see ei meeldi! Ja olen kindel, et see ei meeldi paljudele teistelegi teie sõpruskonnast. 

Kui te ei suuda oma tujusid kontrollida ja halva tuju mittepõhjustajatega rahulikult ning ärritumata suhelda - siis jääb vaid öelda, et "siiani oli meeldiv suhelda, nüüd aga otsige endale mõni teine labiilsuse taluja!".  

Kuldsed sõnad

"...üleüldine maailma muutumine on peale hakanud, et see lääne ühiskonnas juba lasteaias peale hakkava tarbimise kihutustöö aeg hakkab ümber saama..."

(Urmas Sõõrumaa)
www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20068400

U.S. sucks

"...Kerli usaldab kuidagi väga möödaminnes, et tegelikult tahab ta kolida LA-st ära.
Jah, minema.
Tõenäoliselt Euroopasse..." 

www.ekspress.ee/2008/10/09/eesti-uudised/4736

Päeva blondiinsus

Margo ütleb:
no aga eks marsruut ole nagu tavaliselt: buss, minu varustus, sina, A., I., T.???

Marko ütleb:
sina, mina, T., A., I.

Margo ütleb:
mis valemiga sina enne mind oled :D

Marko ütleb:
mis kell sa ärkasid?

Marko ütleb:
sina, mina, T., A., I.

Marko ütleb:
ziiz...see oli sult päeva blondiinsus! :D

Margo ütleb:
IRW

Marko ütleb:
said ise ka aru? :D

Margo ütleb:
aga kuidas siis muidu

Margo ütleb:
see Anti nimeline linnugripiviiruse filter ei mõju vist tervisele just kõige paremini :D

Margo ütleb:
no aga näed, päev algas kohe rõõmsamalt ja juttu jätkub kauemakski :D:D:D

Marko ütleb:
selle peaks blogisse raiuma :D

Margo ütleb:
no ma millegipärast ei kahtlegi, et sa seda teed :D

Margo ütleb:
vaatame, kas keegi suudab täna minust parem olla

Pessimist

"Pessimist on kogemuste võrra targemaks saanud optimist."

(ibit leidis kuskilt selle targa ütluse)

Aasta lause(d)

Marko peegli ees:

"Rrrr...nii nunnu!"

"No tehakse ikka ilusaid mehi küll!"

"Mmm...nagu hea vein - aastatega läheb järjest paremaks!"

Päeva lause(d)

"Kui kakk huikab, tuleb minna või lipsuga!"

"Paljud linnud lendavad ka kogenud juhi järel..."

tartu.postimees.ee/081008/tartu_postimees/varia/342904.php

Lohelend

“Ja kui ma ka peaksin unustama või kahetsema kõike, mis ma olen kunagi teinud, mäletaksin ma ikka, et nägin kord lohede lendu läänesaarte loojangutuules, ning sellest oleks mulle küll.”


(Ged Raudkull, “Kaugeim kallas” Ursula K. Le Guin)

Majandusteooria 2008

  

"Raha põleb börsil kiiremini kui bensiiniga immutatud neeger Ku Klux Klani aiapeol..."

  

Ilmaennustus rännakuks

Marko ütleb:
Aga kardan, et see pudel süütevedelikku läheb loosi igal juhul. Ma võtan süütetablette ka hulgim, aga ilmastik on nagu on...
 
A. ütleb:
 Millise ennustuse järgi sa vaatasid?
 
Marko ütleb: 
Sisetunde...
 
A. ütleb: 
Ha-ha-haaa... 

Marko ütleb: 
...see petab reeglina kõige vähem. :)

Päeva dialoog

 

"Kui tahad naist ära rääkida, pead olema romantiline - ja riimuvad värsid on romantilised!"

"Aga mitte joomalaulu omad..."

 

Päeva lause

"...hallpead austa, blondpead põruta..."

(netikommentaar Liis Lassi arvamusloo all)

Meestest

"...mehed kipuvad solvuma, kui neile meestega olevaid muresid kurta..."

(lahtiseletatult: naine ei julge/taha oma probleeme meestega teisele mehele lahti rääkida, kuna kardab/arvab, et mees ei ole võimeline sellest aru saama või siis see mees solvub, kui öeldakse, et "mehed on sead") 
 
Mida ma oskan öelda sellise väite esitajale?
Ei oskagi midagi eriti...
 
Ainult ütlejale soovituse anda: VAHETA TUTVUSRINGKONDA!!!
 
Kui tutvusringkond (ehk antud juhul ühiskonna hall ja mõttetu mass) koosneb sellistest meestest (ja/või sellise mõtteviisi propageerijatest/viljelejatest) ning midagi muud aju ette kujutada ei suudagi enam, siis on viimane aeg keskkonda muuta või alternatiivina köis kaela panna. 

JUMAL

  

"Ma ei ole ingel... Ma olen... JUMAL!" 

  

Planeeritud pohmakas

Selgituseks neile, kes ei taipa, miks mõnel inimesel on mõnel peojärgsel hommikul väga paha olla ning miks sellest olukorrast "õppust ei võeta". 

Sest neil kordadel on tegu PLANEERITUD POHMAKAGA.

PLANEERITUD POHMAKAS on olukord, kui:
- joovastavate ainete tarbimine ei toimu spontaanselt, vaid on ette planeeritud (tunde, päevi, nädalaid) - samuti on ette teada, et tarbitavad kogused suure tõenäosusega ületavad tavalist/mõõdukat tarbimist kordades
- joovastava aine tarbija TEAB ja TEADVUSTAB ENDALE juba enne tarbimist, et tal on eesootaval hommikul (või sõltuvalt protsessi pikkusest järgmisel ja ülejärgmisel jne.) kehv olla
- teadmine eesootavast kehvast enesetundest ei heiduta, kuna õhtul  korda saadetud tembud, lollused ja lõbus meeleolu korvavad kordades järgmise hommiku halva oleku
- ei planeerita ega loodeta "planeeritud pohmaka" ja sellele eelneva pidutsemise perioodil midagi asjalikku ette võtta või korda saata

Ehk siis lihtsustatult: planeeritud pohmakas on periood, mille jooksul lõbutsetakse meeletult sõprade-sõbrannade-tuttavatega, manustatakse ohtralt joovastavaid aineid ning hommikul kahe käega peast kinni hoides tõdetakse, et "ma teadsin seda kõike ette, ent mul oli õhtul paganama lõbus ja ma ei näe põhjust endale üle piiri mineku tõttu etteheiteid teha".

Ma ei ole kunagi nii loll, et hommikul korrutaksin endale ja teistele, et "ma ei joo enam kunagi" vms.
Ma tean, et joon ikkagi. Ja küll tuleb selliseidki kordasid piisavalt, mil hommikul väga kehv enesetunne valitseb.
No ja mis siis?
Ei näe vajadust seda muuta, kuna sellised metsikud peod on osa huvitavast elust ning ma ei näe vajadust endale või teistele etteheiteid teha, kui tulemustest teadlikult selle protsessi käivitasin.
Seega võib etteheited ja tarkuseterad stiilis "ära joo kui pea ei kanna" vms. endale hoida, kuna ma olen/olin oma pohmakatest alati ette teadlik ning ei näe põhjust neid hetki mingit moodi kahetseda või olematuks soovida.



Või noh, välja arvatud üks kord Siberis...

Päritolu

Jälle üks näide sellest, kuivõrd silmaklapistatud eestimaalased on...
Teemaks seekord päritolu.
Ehk siis - kes kust pärit on...

(sõna "päritolu" võib asendada ka fraasidega "kodu", "kus elad" jne)

Kui öelda, et olen "Eestist" pärit või "kõikjalt" pärit või siis "mitte kuskilt" pärit - siis manatakse näole viril naeratus stiilis, et "no kui tahad salastada, siis salasta" või "küll sa ikka keerutad", "justkui vastasid, aga tegelikult mitte" või "kui ei soovi, siis ära räägi", "kaval" või "salapärane" jne.
Või kui erinevates Eestimaa paikades öelda, et "olen siit pärit" ning järgmises kohas "olen ka siit pärit", siis tahetakse ütleja lõhestunud isiksuse tõttu lähimasse psühhoneuroloogiahaiglasse ravile saata.

No aga mida siis teha?
Kui:
- olen sündinud Tartu sünnitushaiglas
- esimesed eluaastad Palamusel möödunud
- seejärel vaheldumisi Tihemetsas Pärnu rajoonis ja Mõisakülas Viljandi rajoonis
- siis lasteaiast kuni põhikooli lõpuni Jõhvis
- gümnaasiumiaastad Tartus mööda saatnud
- seejärel aastake Saksamaal
- siis aastake Kanadas
- pärast seda aasta ajateenistuses Narva-Jõesuus ja Narvas
- siis taas Tartu ja kolm aastat ülikooli
- siis vaheldumisi Jõhvi ja ülikool Pärnus ja palju Lääne-Euroopa riike lühemate tsüklitena
- ning taas pool aastakest või sedasi Jõhvis
- ning siis Tallinnas aastat viis või kuus, vaheldumisi mööda Eestit rändamisega
- pärast lõpparvet Tallinnaga lühemat aega taas Jõhvis
- seejärel jaganud oma elu omakorda Saarde vallaga Pärnumaal, Tartu linnaga, Jõhviga ning muidugi rändamisega Eestis, Siberis, Kaukaasias
- ja regulaarselt pendeldan Pärnumaa, Tartu, Viljandimaa ja Jõhvi vahet

Kus on siis "kodu"? Kus "elan"?
Või KUSTKOHAST ma pärit olen?
Kas sealt, kus sündisin? Või sealt, kus pärast sündimist elasin veidi aega? Või kohast, kus elanud lapsena mõned aastad ja mis kõige südamelähedasem? Või piirkonnast, kus kõige kauem olen elanud? Või sealt, kus parasjagu viibin? Mitme elukoha puhul siis millisest neist? Või neist paigust, kust mu vanemad pärit on? Või sealt, kust vanavanemad? Ja sellisel juhul, kas emaliin või isaliin?
No KUST ometi???

Eelnev võiks veidi mõtlemisainet pakkuda neile kitsa maailmapildiga indiviididele, kelle arust inimese sünnikoht ja kasvamise koht ja elukoht peaks/peab olema üks ja sama.
Võib-olla teil tõesti on olnud nii hall ja paigalenaelutatud elu: üks päritolu, üks kodu, üks elukoht...
Aga kõigil ei ole see sugugi sedasi... 

Haige ühiskond

Eesti ühiskond on haige... 
Lausa talumatult haige...

Inimesed istuvad kinni mingites totrates eelarvamustes ja ei suuda mõista, et kõik kaaskodanikud ei järgi aastakümnete jooksul välja kujunenud (reeglina ajuvabasid) tavasid. 

Järjekordne näide:
"Kuidas see võimalik et sul pole naist? Sel ajal (ses vanuses) peaks oma pere olema? Või kuidas?"
Kas keegi näitaks ette seaduse, mis sätestab vanuse, millest alates PEAB pere olema?!?

Või veel üks näide:
"Kuidas sa ei tööta? Töötama ju peab?!? Kuidas sa muidu ära elad?"
Jällegi sooviks näha seda seadust, mis määrab, et inimene PEAB tööl käima?!?


Ühiskonna vähest vaimset arengut ja madalalaubalisust iseloomustab eelkõige just see, kui arvatakse, et "kui minu tutvusringkonnas asjad nii toimuvad, siis peabki kõik igal pool sedasi toimima...". 
Aga vot ei pea!
On ajuvaba arvata, et kõik on samasuguse pimeduse ja halli massi psühoosiga löödud ning ei suuda iseseisvalt ja teistest erinevalt oma elu kujundada. 

On avaldatud arvamust, et 98% inimkonnast on kasutu ja mõttetu hall mass. See kehtib ka Eesti kohta - suurem osa eestimaalastest on kinni mingites stampides ja eelarvamustes, mis ei luba  ühiskonda laiemalt näha ning ennast arendada.
Sest - mis arengut sa ikka ootad inimeselt, kes abiellub nt. 25-aastaselt, kuna "nii on ju kombeks ja kõik teevad nii" või siis teeb ajuvaba tööd, sest "teisti ei saaks ju elada". 

On ka teisiti võimalik!
Avage silmad, vahetage oma tutvusringkonda, unustage ära eelarvamused - ja maailmas avanevad hoopis uued võimalused. 
Kui aga ei suuda end lahti rebida ümbritseva keskkonna ahelatest, siis - rahvapärast ütlust kasutades - "pange end põlema!"!


Üks väga "kümnesse" klipp ka, mis iseloomustab ühiskonna piiratust ja Eestis valdavalt elavaid halli massi esindajaid:
www.youtube.com/watch?v=s0YrGPCfFjk

Laiskus

Laiskus on edasiviiv jõud, sest:

1. Laisad teevad tegelikult topelt mõttetööd - nad mitte ainult ei pea mõtlema, kuidas mingi asi tehtud saaks, aga ka seda, kuidas sellest tegevusest kõige edukamalt kõrvale viilida või kuidas võimalikult vähese vaevaga asi tehtud saaks.

2. Laisad inimesed on tavainimestest palju loomingulisemad - kui tööinimesed ei pea palju mõtlema, kuidas elus hakkama saada (mingi palk ikka jookseb ning teatavad sotsiaalsed garantiid on olemas), siis need, kellele laiselda meeldib, peavad seejuures (s.t. laiseldes) veel ellu ka jääma ja endale mõnusaks eluks sobivad tingimused looma. 

Laste kasvatamine

Pärast Margoga peetud pikka, tulutut ja vastaspoole argumente mitteaktsepteerivat vaidlust väikelaste kasvatamise teemal formuleerus järgmine arvamus:

"Kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, kui sa elad Põhja-Ameerikas/Lääne-Euroopas või sa ei suuda/oska last kasvatada, vahet pole, kas soovid last või mitte!!!"

Vaidluse ajendiks oli video Youtube-s:
www.youtube.com/watch?v=x-OqKWXirsU&feature=related 

Päeva mõttetera

On väärarusaam, et mehed muutuvad aastatega targemaks.Tegu on hoopis seniilsusega - erinevalt nooruspõlvest unustavad mehed vanemas eas lolluse lihtsalt ennem ära, kui selle välja öelda jõuavad...

(hommikul läbi hullumaja territooriumi jalutades tekib igasugu huvitavaid mõtteid)

Päeva lause

"Kas sa otsid endale voodikaaslast või naist kogu eluks?"
"Ma otsin endale voodikaaslast kogu eluks!"

(tsitaat pärastlõunasest seebiseriaalist)

Laste tegemine

Viimasel ajal on aina sagedamini esitatud küsimust stiilis "millal sina lapsi tegema hakkad ometi?".
Raske on aru saada, kus on sellise küsimuse esitajate ajud, mõtlemisvõime ja järeldusoskused???

Jättes kõrvale moraalse ja materiaalse valmisoleku erinevad nüansid, samuti väljendi "lapsi tegema" ropu alatooni, tuleb järgnevalt lollidele ikkagi puust ja punaseks teha laste saamise küsimus.

1. Laste "tegemisel" või "saamisel" on üldjuhul siiski vaja, et oleks olemas kaks osapoolt. Ehk siis - mees ja naine. (vähemalt mina eelistan sellise tegevuse puhul siiski traditsioonilisi lahendusi).
Selle ajuvaba "laste saamise" küsimuse esitajatest valdav enamus on teadlik, et olen momendil (selle teksti kirjutamise ajal) vallaline. Ehk siis - mul ei ole elukaaslast ehk võimalikku tulevast ema lastele.
Seega tekib küsimus, et kuidas ma peaksin "lapse saama"??? Kloonima? Afganistani stiilis kitsesid trukkima? Pühast vaimust? Toonekurel laskma postipakiga tuua?

2.  Erinevalt asotsiaalidest, narkaritest ja kepinäljas tudengitest, kes põrutavad esmalt kiiresti paugu ära ja siis lõpuks jätavad soovimata lapse kõigi maailma tuulte hooleks, siis arvan mina, et "lapse saamiseks" ehk "lapse tegemiseks" (sic!) peab osapoolte (antud juhul siis ema ja isa) vahel valitsema hea klapp ning mõlemad peavad olema valmis järeltulija saamiseks ja kasvatamiseks.
Selline klapp reeglina üheöise krõpsuga ei teki, vaid eeldab pikemaajalist kooselu ja üksteise tundmaõppimist.
Ehk siis - alates hetkest, kui ma enam vallaline ei ole, läheks ikkagi aasta-paar, enne kui tõsiselt lapse peale mõelda tasub. Selleks ajaks on selge, kas mõlemad pooled tõesti tahavad last ning kas on valmis teda ka koos korralikult kasvatama ja talle täisväärtuslikku elu pakkuma. 

3. Kui mõni lollpea nüüd (endiselt) arvab, et ma hoopis ei taha lapsi saada, siis eksib ta rängalt. 
Olen väikesest peale pidanud kantseldama nii õdesid-vendasid kui sugulasi, nii et kokkupuude ja kogemused on mul lastega kindlasti suurem, kui enamikul Eesti noortest emadest. Seega ei ole mul ka ei hirmu ega kartust laste "saamise" ega kasvatamise ees. 
Ent - nagu eespool kirjas - siis lisaks lihtsalt "hetkelisele ninnunännununnurõõmule", mis enamikku värskeid emasid lapse saamisele järgnevalt valdab ning mis tihtipeale hiljem läheb üle enda kirumiseks ja endale etteheidete tegemiseks, kuna last ei suudeta kasvatada - siis pean ma oluliseks, et lapsel oleks lisaks edaspidigi kasvamiseks ja arenemiseks normaalne keskkond ja armastavad vanemad. Mina ei taha näha oma lapsi tulevikus kasvatamatutena (ehk siis Ameerika ja Lääne-Euroopa stiilis "kasvatatult") või tänaval toidujäänuseid otsimas või krimiuudistes figureerimas. 

Ehk kokkuvõttes - iga asi omal ajal!

Teksti ajendiks olnud küsimuse esitajad peaks aga tõsiselt peeglisse vaatama ning mõtisklema, kas ei peaks äkki läbima mõnd "edukat ajutegevust soodustavat" täiendkoolitust.