Päeva nali 28.01.2008

Baaris:
"Oleks pidanud ikka mehe võtma, mitte naise."
"Oled sa homo?!"
"Ei, aga kellegagi pole kodus viina juua..."

Off-road Lapimaal

"...teadupärast ei kaitse ka neljarattavedu teelt väljasõitmise eest – nelja rattaga sõidetakse lihtsalt kaugemale põllule..."

www.markokaldur.com/index.php?y=165

:)

Telefoni ostmine

"...siis saab otsustada, kui ikka riista peos hoiad ja nats näpid, saad selgeks kas ja mida tahad..."

Päeva nali 09.01.2008

Sõidab mees pilvelõhkuja liftis, igavleb...
Küsib liftipoisilt:
"Sul on vist raske töö siin?"
"Jah, härra."
"Aga mis kõige raskem on, kas tõusmine?"
"Ei, härra."
"Siis vist laskumine?"
"Ei, härra."
"Aga mis siis?"
"Küsimused, härra. Palju lolle küsimusi..."

Koondamisteade

Nüüd ma saan täiesti aru, miks ametnikud päeva lõpu poole segast peksma hakkavad...

---------

Tuttav ütleb:
mille kasulikuga sa ise siis päeva sisustanud oled

Marko ütleb:
hmmm...anekdoodid...naljad...

Tuttav ütleb:
mnjaaaa... väga raske päev sul olnud, pead vist samuti aja maha võtma ja puhkama või lausa puhkuseavalduse sisse andma

Marko ütleb:
krt...mulle ei anta ju puhkust!
heameelega puhkaks veidi

Tuttav ütleb:
sa vist ei saa endaga just kõige paremini läbi, kui puhkuse osas kokkuleppele ei saa

Marko ütleb:
no vt juhatuse liige endale ise ei saa puhkust määrata - selleks on üldkogu otsust vaja

Tuttav ütleb:
No siis peadki "me, myself and I" kokku kutsuma ja selle asja ära lahendama. Sa pole juba aastaid puhkust saanud, kas mitte mingite aastate järel vanad puhkused kustuma ei hakka.

Marko ütleb:
...no aga osa üldkogust (teine mina) protestib... ja üks osa üldkogust (kolmas mina) on lakku täis ja ei jaga matsu ja ei suuda allkirja anda...

Tuttav ütleb:
raske selliste ülemustega...
äkki sa peaksid puhkuseavalduse asemel hoopis lahkumisavalduse sisse andma ja uued ülemused leidma. Saamatajäänud puhkusekompensatsioon peaks päris kopsakas olema

Marko ütleb:
noh või laskma end vallandada? praegu saab veel 3 kuu kompensatsiooni, varsti aint 1 kuu oma

Tuttav ütleb:
see ka üks võimalus. Kuid siis pead vaatama, et sind ei vallandataks töötaja süülise tegevuse tõttu, siis kompensatsiooni ei saa.
Pigem siis juba koondamine

Marko ütleb:
...njah

Tuttav ütleb:
Jaga oma tööülesanded teiste töötajate vahel ära ja tõesta, et su töökoht on sedavõrd mõttetu, et seda ei ole mõtet enam hoida

Marko ütleb:
aga mis sa arvad, et teine ja kolmas mina on võimelised üldse midagi tegema? eriti too kolmas

Tuttav ütleb:
kuna tema on praegu suht kontaktivõimetu, või siis just väga vastuvõtlik, siis temale saabki usaldada naljade lugemise ja vaatamise

Marko ütleb:
äkki tema hoopis peaks allkirjastama?
minu kaasabil loomulikult...
et siis saab hiljem vajadusel apelleerida, et oli vastutusvõimetu...

Tuttav ütleb:
See ka võimalus, aga siis pead tegema nii, et sa saadab sind puhkusele ja kui puhkus jamaks osutub, siis saad alati öelda, et sa olid tema sunnil vastu oma tahtmist sunnitud puhkusele minema ja sa ei lepi selle puhkusega

Tuttav ütleb:
* See ka võimalus, aga siis pead tegema nii, et TA saadab

Marko ütleb:
kumb siis? MA või TA?

Tuttav ütleb:
See MA kolmas, ehk antud kontekstis siis TA

Marko ütleb:
Selge TA (MA kolmas) koondab siis mind (MA esimene) ära...

Tüng rohelistele

Maisist, suhkruroost ja sojast valmistatud biokütustel võib ekspertide sõnul olla keskkonnale veelgi halvem mõju kui fossiilsete kütuste põletamisel.
Ehkki biokütuste põletamisel eraldub vähem süsinikdioksiidi ning nende tootmise käigus ei tooda maa alt uut süsinikku ringesse juurde, mõjuvad nad kahjulikult eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele, sest kaovad liikide elupaigad, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Samuti kulutaks nende kasvatamine suure hulga põllumaad, mida võiks kasutada nälgivatele inimestele toidu kasvatamiseks.
Lisaprobleemiks on ka toiduainete kallinemine, kui maisi ja suhkruroogu hakatakse toidu kõrval massiliselt ka kütuse tootmise jaoks kasvatama.
Probleemid soojeneva kliima ja kallineva naftaga on tekitanud suure huvi biokütuste tootmise vastu. Peamiselt on arutluse all olnud suhkruroost ja maisist etanooli tootmine.
Euroopa Liit soovib, et 2020. aastaks moodustaksid biokütused üle kümne protsendi transpordis kasutatavast kütusest.
Samas on uued ja keskkonnasõbralikud kütused tekitanud ka rohkelt vastuseisu.
Nii juhtis Jörn Scharlemann ja William Laurance Panamas asuva Smithsoniani troopikauuringute instituudist ajakirjas Science tähelepanu sellele, et suhkruroost toodetud etanooli puhul tuleks arvestada ka istanduste rajamiseks hävitatavate vihmametsadega.
«Juba ainuüksi metsade maharaiumisest eralduv süsinikdioksiid nullib ära kütuste väiksema süsiniku toodangu,» kirjutasid teadlased.
«Kui aga lisada veel väljasurevad liigid, kellest paljusid pole suudetud veel kirjeldadagi, ning hüdroloogilise režiimi rikkumine ja kaasnev mullaerosioon, siis tundub biokütuste tootmine eriti keskkonnavaenulik tegu,» lisasid teadlased.
Siiani on parima biokütuse leidmisel keskendutud vaid õhku paisatavale süsinikdioksiidi kogusele ning toodetava kütuse energiaväärtusele, kuid Rainer Zahi väljatöötatud meetod arvestab lisaks ka hävitatavate metsade ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõju keskkonnale.
Uuritud kahekümne kuuest biokütusest kahekümne ühe kasutamisel paisatakse õhku üle 30 protsendi võrra vähem süsinikdioksiidi kui bensiini põletades, kuid 12 biokütuse kasutamine on Zahi meetodi järgi keskkonnale kahjulikum kui bensiin.
Nende seas on muuhulgas USA maisietanool, Brasiilia suhkruroost toodetud etanool, sojadiisel ning Malaisia palmiõlidiisel. Parema hinde said jäätmetest toodetud kütused, näiteks kasutatud küpsetusõlist toodetud kütus ning biomassist tehtud etanool.
Scharlemann ja Laurence viitavad ka valitsuste väärastunud poliitikale biokütuste promomisel, mis ongi viinud keskkonnale soovimatute tagajärgedeni.
«Näiteks USAs veendakse põllumehi kasvatama soja asemel etanooli tootmiseks rohkem maisi, mis on viinud üles soja maailmaturu hinna. Selle tulemusel läheb aga Brasiilias sojakasvatus enam hoogu ning maad uute istanduste rajamiseks võetakse vihmametsade ja savannide arvelt.»
Andy Tait Greenpeace’ist sõnas, et valitsused ja tööstused propageerivad biokütuseid põhiliselt seepärast, et nendele üleminek aitab sisuliselt vanamoodi äri edasi ajada.

www.postimees.ee/070108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/304889.php?biokutused-voivad-olla-keskkonnale-hoopis-kahjulikumad