Maisist, suhkruroost ja sojast valmistatud biokütustel võib ekspertide sõnul olla keskkonnale veelgi halvem mõju kui fossiilsete kütuste põletamisel.
Ehkki biokütuste põletamisel eraldub vähem süsinikdioksiidi ning nende tootmise käigus ei tooda maa alt uut süsinikku ringesse juurde, mõjuvad nad kahjulikult eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele, sest kaovad liikide elupaigad, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Samuti kulutaks nende kasvatamine suure hulga põllumaad, mida võiks kasutada nälgivatele inimestele toidu kasvatamiseks.
Lisaprobleemiks on ka toiduainete kallinemine, kui maisi ja suhkruroogu hakatakse toidu kõrval massiliselt ka kütuse tootmise jaoks kasvatama.
Probleemid soojeneva kliima ja kallineva naftaga on tekitanud suure huvi biokütuste tootmise vastu. Peamiselt on arutluse all olnud suhkruroost ja maisist etanooli tootmine.
Euroopa Liit soovib, et 2020. aastaks moodustaksid biokütused üle kümne protsendi transpordis kasutatavast kütusest.
Samas on uued ja keskkonnasõbralikud kütused tekitanud ka rohkelt vastuseisu.
Nii juhtis Jörn Scharlemann ja William Laurance Panamas asuva Smithsoniani troopikauuringute instituudist ajakirjas Science tähelepanu sellele, et suhkruroost toodetud etanooli puhul tuleks arvestada ka istanduste rajamiseks hävitatavate vihmametsadega.
«Juba ainuüksi metsade maharaiumisest eralduv süsinikdioksiid nullib ära kütuste väiksema süsiniku toodangu,» kirjutasid teadlased.
«Kui aga lisada veel väljasurevad liigid, kellest paljusid pole suudetud veel kirjeldadagi, ning hüdroloogilise režiimi rikkumine ja kaasnev mullaerosioon, siis tundub biokütuste tootmine eriti keskkonnavaenulik tegu,» lisasid teadlased.
Siiani on parima biokütuse leidmisel keskendutud vaid õhku paisatavale süsinikdioksiidi kogusele ning toodetava kütuse energiaväärtusele, kuid Rainer Zahi väljatöötatud meetod arvestab lisaks ka hävitatavate metsade ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõju keskkonnale.
Uuritud kahekümne kuuest biokütusest kahekümne ühe kasutamisel paisatakse õhku üle 30 protsendi võrra vähem süsinikdioksiidi kui bensiini põletades, kuid 12 biokütuse kasutamine on Zahi meetodi järgi keskkonnale kahjulikum kui bensiin.
Nende seas on muuhulgas USA maisietanool, Brasiilia suhkruroost toodetud etanool, sojadiisel ning Malaisia palmiõlidiisel. Parema hinde said jäätmetest toodetud kütused, näiteks kasutatud küpsetusõlist toodetud kütus ning biomassist tehtud etanool.
Scharlemann ja Laurence viitavad ka valitsuste väärastunud poliitikale biokütuste promomisel, mis ongi viinud keskkonnale soovimatute tagajärgedeni.
«Näiteks USAs veendakse põllumehi kasvatama soja asemel etanooli tootmiseks rohkem maisi, mis on viinud üles soja maailmaturu hinna. Selle tulemusel läheb aga Brasiilias sojakasvatus enam hoogu ning maad uute istanduste rajamiseks võetakse vihmametsade ja savannide arvelt.»
Andy Tait Greenpeace’ist sõnas, et valitsused ja tööstused propageerivad biokütuseid põhiliselt seepärast, et nendele üleminek aitab sisuliselt vanamoodi äri edasi ajada.
www.postimees.ee/070108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/304889.php?biokutused-voivad-olla-keskkonnale-hoopis-kahjulikumad
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar