20. Päev

Pärast Elbruse vallutamist liikusime koos vene maastikusõiduekipaazhidega läbi äikesetormi ja pilvede mägedest alla.
Nähtavus oli nullilähedane, tee ääres väljasõitnud autod, libedus, väsimus.

Lähimas linnas okupeerisime esimese hotelli ning tutvusime veidi ka kohaliku ööeluga.
Otseloomulikult, traditsiooniliselt sellele üritusele, sattusime taaskord ööklubilaadsesse bordelli..........

Hommikul algas nüri maanteenühkimine läbi Venemaa kodu suunas, mida vürtsitasime meloni- ja arbuusipeatustega ning kohaliku kaubandusvõrguga tutvumisega.
Ja tuhanded kilomeetrid kadusid rataste alt selja taha.

19. päeva hommikul algasid Pajerol probleemid siduriga, mistõttu kaotasime palju tunde väärtuslikku sõiduaega.
Teel Voronezhi tegime puksiiroffroad sõitu - mitmekümnekilomeetrisest ummikust möödusime põllu peal sõites, üks auto teise slepis.
Muu hulgas tõmbasime mudast välja ka mõne kinnijäänud Gazeli, kelle jaoks ilmselgelt taoline tee mõeldud polnud...

Moskvat kaks päeva uputanud megapaduvihm jõudis meiega samaaegselt Voronezhi.
Meie autod olid ukseni vees, sõiduautodel vesi salongis, tänavad uppusid, nähtavust polnud, vett lahmas taevast üha juurde, sõiduautod vajusid teelt välja - umbes midagi Pärnu üleujutuse sarnast, ainult kordades hullem.

Kui Moskvas hinnati sama vihma tekitatud kriisiolukorda kümnepalli skaalal üheksale, siis Voronezh kindlasti alla ei jää...

Oleks meil autod korras, siis nautinuks uputust täiega - tipptunnil kesklinnas pukseerides polnud aga just meeldivaim kogemus.

Lõpuks läks Voronezhis pool päeva, terve öö, veel pooö päeva - väärtuslik sõiduaeg suisa libises käest.


...

Marko "Kirjanik" Kaldur

Ekspeditsiooni KAUKAASIA 2013 kroonik
www.kaukaasia2013.blogspot.com