10. Päev

Kuulsaks on saanud ütlused:
- jälle mingi riigipiir?
- mis riik nüüd siis?
- kus me siis tegelikult oleme?
- mis nüüd saab?

Aga olgem ausad - asjaolu, et uus blogikanne tuli, tähendab, et keegi veel sõidab.

Politseieskordiga saadeti meid lõpuks Mägi-Karabahhia "välisministeeriumi" ette.

Sealt saime kõik vajaläinud dokumendid, mis päästsid meid illegaalsest Mägi-Karabahhias viibimisest ning võimaldasid tagasi Armeeniasse naasta. Sedapuhku normaalset teed mööda, mitte üle miiniväljade ja läbi lahingutsoonide.

Kui muidugi saab normaalseks lugeda seda, et sõitsime kolm korda edasi-tagasi mööda 60-kilomeetrist serpentiinide lõiku, mäest üles, mäest alla ja sedasi üle kuue tunni. Sellest lõigust sai enamikul totaalselt kõrini vist.

Ilm kisub kohutavaks, kell 9 hommikul oli väljas 24 kraadi, öösel kella kolme paiku enne seda mäeharjal ca 25 kraadi...kuumus üha tõuseb ning pesematusest on tunne nagu tolmuahvil.

Aga Ararati mägi juba paistab ning Jerevanis tuleb linnapäev: shopatakse, pidutsetakse, ööbitakse linade vahel ja tutvutakse kohaliku kultuuriga.

Vahepeal juba käis idee, et kui nii kaugele tuldud, kogemata Mägi-Karabahhiasse eksitud, peaaegu Aserbaidzhaani satutud (kah kogemata), et siis võiks samamoodi ka Türgis ära käia...

Kes teab, kohalike armeenia maastikusõiduhuviliste korraldatav vastuvõtt õhtul Jerevanis võib väga vabalt viia selleni, et öösel maasturitega ka Türgile kuuluva Ararati mäe tippu Eesti ja Armeenia lipud viiakse.........


...

Marko "Kirjanik" Kaldur

Ekspeditsiooni KAUKAASIA 2013 kroonik
www.kaukaasia2013.blogspot.com