07. Päev

Mägiteedel sõites oli kõigil, kes varem mägedesse polnud sattunud, märg või kõva.
Märg loomulikult otsaesine ja kõva närv.

2900 meetri kõrgusel võttis hõre õhk kopsud kinni nii autodel kui inimestel.
Kogu tee serpentiine mööda üles oli juba paras poolepäevane hullumaja, allaminek aga........siis kui päike paistma hakkas ning tuul pilved laiali ajas, avanes kõigile üks elu ilusamaid vaateid.

Tagasitee mäest alla läks ludinal, lõpuks tilkusid filtrid vett lurinal.

Äikesetorm käis öösel meie jõeäärsest laagrist üle, jättes maha märjad telgid ja läbiligunenud laagri.
Autode vahele ehitatud presentkatus vääris kindlasti arhitektuuripreemiat, aga pakkus kaitset tormi eest neile, kes viimasest majutusest kaasa võetud koduveini ja tshatsha seltsis aega veetsid.

Meenusid eredamad seigad eelmisest ööst ning konkreetseim oli tõdemus, et "kui peoperemees ise lõppu ei mäleta, siis oli pidu korda läinud".

Linnades kogetud Gruusia liiklust iseloomustab lause: "ülevaatusel kontrollitakse esimese (ja ainsa) asjana signaali toimimist".

Kelle jaoks Tallinna liiklus tundub hullumajana ning kes Moskvas ja Peterburis harjunud sõitma, need lähevad Gruusias ruttu halliks.
Ainult kõvad dzhigitid saavad siin hakkama...

Kuid tänu ühele õnnetule juhtumile kana ja porilombiga eestlased ühes külas vist enam oodatud ei ole.

Aga naised on siin ilusad......... :P

Ei tea, kas peaks ära märkima ka selle, et Toyotal kardaanirist teeb huvitavaid hääli? Parem mitte, muidu Margusel on jälle ütlemist selles osas.

Thblisist panime otse Armeeniasse, siin võetakse enam-vähem iga liigutuse eest raha. 50 eurtsi üks asi, 50 järgmine jne...


...

Marko "Kirjanik" Kaldur

Ekspeditsiooni KAUKAASIA 2013 kroonik
www.kaukaasia2013.blogspot.com