"Baltikumi kohalik elanikkond võttis väga aktiivselt osa inimeste massilisest hävitamisest."
(Delfi)
"Kui Balti riikides saavad uuteks kangelasteks metsavennad - aga paljud juuditapjad hakkasid metsavendadeks ning paljud metsavennad tapsid juute - siis see on tõsine probleem."
(Delfi)
Sellist juttu ajab mees, kelle oma riik tegeleb järjepidevalt ja süstemaatiliselt naaberriikide terrori all hoidmisega ja oma riigis rahvusvähemuste ahistamisega.
Pole ka ime, et tihti räägitakse "ahjuajamisest" - sellised indiviidid tekitavad sügava põlastuse kogu selle rahvuse vastu, kuhu temagi kuulub.
Kas ei oleks aeg Zuroff vaenu õhutamise eest kohtusse anda?
Sellised indiviidid (sõna kõige halvemas tähenduses) tuleks viivitamatult trellide taha saata ning neilt ära võtta igasugune sõnavabadus ja eneseväljendamisvõimalus.
Loodetavasti ei tõsta Zuroff eales oma jalga Eestimaa pinnale - sest raske on ette ennustada, kas ja kuidas ta uuesti siit riigist lahkub.
Ta on sedavõrd väärtusetu ja alam olevus, et tema peale ei hakkaks isegi roppusi või sõimusõnu raiskama - selline madal ollus ei vääri taolist tähelepanu nagu sõim või roppused!
Aga - tema patud ja räpased sõnavõtud saagu nuheldud ka vähemalt kümnele põlvkonnale tema järglastest.
(eeldusel muidugi, et mõni naine üldse taolist ***** on valmis enda kõrval taluma)
kolmapäev, 31. oktoober 2007
Jõhvi rippsild või laevatatav kanal?
Kõrvalseisjana Jõhvi viadukti teemalist tsirkust jälgides tuleb pehmelt öeldes masendus peale. Jõhvi viadukti asendamisest on räägitud aastaid (varsti juba aastakümneid), ent siiamaani pole selgust saadud. Kaua võib seda kuuma kartulit käest kätte loopida ehk siis palli väravast väravasse taguda? Uueks konfliktseks teemaks on kujunenud see, kas rajada amortiseerunud viadukti asemele sild või tunnel.
Jõhvi uus siseveekogu?
Jõhvi vangla ehitusplatsi üleujutused, linna serval paiknevate eramute vett täis keldrid, põhjavee tõus kaevanduste sulgemisel ja Pühajõe umbes truubid peaksid olema piisav ohumärk, näitamaks, miks tunnelid Jõhvi piirkonda ei sobi.
Isegi kui praegu on Jõhvi linna aluse maa kuivendamise küsimus enam-vähem lahendatud, võib mõni suurem probleem kuivendamissüsteemi funktsioneerimise juures või paduvihmade lakkamatu kestmine kõik pea peale pöörata ning kavandatava tunneli mõne tunniga hoopis veega täidetud kanaliks muuta.
Lähitulevikus võib seetõttu osutuda vajalikuks riigihanke korraldamine, et leida operaator Jõhvi-sisesel kanalil autopraamiga autode vedamiseks. See aga omakorda toob kaasa lisakulutusi ning ühtlasi pidavat praamiturul sobivate meresõiduvahendite põud valitsema.
Silla ideed vähe tutvustatud
Samas on süü vastuseisus sillale ka seda soovitavate riigiametnike kaelas. Vallajuhtidele ega -elanikele pole täpsemalt lahti seletatud, milline see sild välja hakkaks nägema. Nagu pole avalikustatud ka ühtegi visuaalset näidet või võrdlust mujalt võimaliku uue silla kohta.
Inimestel (kaasa arvatud linnajuhid) assotsieerub seetõttu sõnaga "sild" automaatselt uus monstrumlik viadukt, mille võimsaid betoonkonstruktsioone ei hävitaks ka tuumarünnak.
Ent silla idee pooldajatel on silme ees siiski midagi hoopis muud kui järjekordne rõve viaduktimonstrum. Tänapäevased sillad üle raudteede (ja jõgede) on õhulised ning ei mõju linnapildis katkematu barjäärina.
Hästikavandatud sild mitte ei riku linnapilti, vaid pigem rikastab seda vaadet - olgu siis omapärase konstruktsiooni poolest või öösiti valgustatuna.
Pealegi ei ole Jõhvil, erinevalt näiteks Tallinna "kilukarbisiluetist", mingit erilist või atraktiivset vaadet, mille pärast muretseda ja pisaraid valada. Ükskõik kust suunast Jõhvi linna ka silmitseda - tegu on lihtsa, ühetoonilise, igava pildiga.
Uus sild kujuneks üheks uue vaate kujundajaks, mõjudes ajaloolise kirikuhoone lisana ning kesklinna madalhoonestuse kõrval otsekui uus maamärk.
Vallajuhtidel soov vältida tegevust?
Kõige tõenäolisem asjade käik, vaadates praegust arengutempot, on siiski see, et ühel ilusal päeval (olgu siis homme, järgmisel nädalal või aasta pärast) variseb mõni auto koos viaduktikonstruktsiooniga maapinnale. Seejärel ohtlik viadukt suletakse ning autoliiklus suunatakse ajutiselt üle tavaliste raudteeülesõidukohtade.
Ajutistel asjadel on aga kalduvus püsivaks muutuda ning ühel hetkel avastatakse, et hoolimata ummikutest ja sõiduajakuludest, sobib inimestele tavaline raudteeülesõidukoht kah. Ja jääbki nii.
Vandenõuteoreetikud küsiksid seepeale kohe: aga äkki ongi Jõhvi võimude soov säästa ja päästa end sel viisil uue tunneli/silla/viadukti ehitusega seotud tööst ning vastutusest?
Selle asemel et püstitada endale ja oma valitsemisajale mälestusmärk aastakümneteks, lasevad linnajuhid asjadel minna hoopis iselagunemise teed ning neid jäävad mälestama vaid rohtunud betoonihunnik kesklinnas ja autojuhtide igapäevane kirumine rongide möödumist oodates.
Lisaks ajaleheartiklile tooks esile veel ühe huvitava mõttekäigu. Aga äkki on koos laevatava kanali rajamisega plaan seesama kanal ühendada Pühajõega ja seeläbi luua Jõhvi linnale otseühendus Läänemerega, et seda mööda kaubavoogusid liigutada?
Ja viadukti teemal lisaks ka, et tegelikult on seegi mõnes mõttes asjalik lahendus. Sest tuumasõdade järgses maailmas vaevalt midagi vähemrohmakamat säilib - ent tuleviku arheoloogidel on kindlasti mõndagi huvitavat võimalik välja lugeda graffitiroppusi täis soditud betoonlahmakatelt.
Artikkel Põhjarannikus
Jõhvi uus siseveekogu?
Jõhvi vangla ehitusplatsi üleujutused, linna serval paiknevate eramute vett täis keldrid, põhjavee tõus kaevanduste sulgemisel ja Pühajõe umbes truubid peaksid olema piisav ohumärk, näitamaks, miks tunnelid Jõhvi piirkonda ei sobi.
Isegi kui praegu on Jõhvi linna aluse maa kuivendamise küsimus enam-vähem lahendatud, võib mõni suurem probleem kuivendamissüsteemi funktsioneerimise juures või paduvihmade lakkamatu kestmine kõik pea peale pöörata ning kavandatava tunneli mõne tunniga hoopis veega täidetud kanaliks muuta.
Lähitulevikus võib seetõttu osutuda vajalikuks riigihanke korraldamine, et leida operaator Jõhvi-sisesel kanalil autopraamiga autode vedamiseks. See aga omakorda toob kaasa lisakulutusi ning ühtlasi pidavat praamiturul sobivate meresõiduvahendite põud valitsema.
Silla ideed vähe tutvustatud
Samas on süü vastuseisus sillale ka seda soovitavate riigiametnike kaelas. Vallajuhtidele ega -elanikele pole täpsemalt lahti seletatud, milline see sild välja hakkaks nägema. Nagu pole avalikustatud ka ühtegi visuaalset näidet või võrdlust mujalt võimaliku uue silla kohta.
Inimestel (kaasa arvatud linnajuhid) assotsieerub seetõttu sõnaga "sild" automaatselt uus monstrumlik viadukt, mille võimsaid betoonkonstruktsioone ei hävitaks ka tuumarünnak.
Ent silla idee pooldajatel on silme ees siiski midagi hoopis muud kui järjekordne rõve viaduktimonstrum. Tänapäevased sillad üle raudteede (ja jõgede) on õhulised ning ei mõju linnapildis katkematu barjäärina.
Hästikavandatud sild mitte ei riku linnapilti, vaid pigem rikastab seda vaadet - olgu siis omapärase konstruktsiooni poolest või öösiti valgustatuna.
Pealegi ei ole Jõhvil, erinevalt näiteks Tallinna "kilukarbisiluetist", mingit erilist või atraktiivset vaadet, mille pärast muretseda ja pisaraid valada. Ükskõik kust suunast Jõhvi linna ka silmitseda - tegu on lihtsa, ühetoonilise, igava pildiga.
Uus sild kujuneks üheks uue vaate kujundajaks, mõjudes ajaloolise kirikuhoone lisana ning kesklinna madalhoonestuse kõrval otsekui uus maamärk.
Vallajuhtidel soov vältida tegevust?
Kõige tõenäolisem asjade käik, vaadates praegust arengutempot, on siiski see, et ühel ilusal päeval (olgu siis homme, järgmisel nädalal või aasta pärast) variseb mõni auto koos viaduktikonstruktsiooniga maapinnale. Seejärel ohtlik viadukt suletakse ning autoliiklus suunatakse ajutiselt üle tavaliste raudteeülesõidukohtade.
Ajutistel asjadel on aga kalduvus püsivaks muutuda ning ühel hetkel avastatakse, et hoolimata ummikutest ja sõiduajakuludest, sobib inimestele tavaline raudteeülesõidukoht kah. Ja jääbki nii.
Vandenõuteoreetikud küsiksid seepeale kohe: aga äkki ongi Jõhvi võimude soov säästa ja päästa end sel viisil uue tunneli/silla/viadukti ehitusega seotud tööst ning vastutusest?
Selle asemel et püstitada endale ja oma valitsemisajale mälestusmärk aastakümneteks, lasevad linnajuhid asjadel minna hoopis iselagunemise teed ning neid jäävad mälestama vaid rohtunud betoonihunnik kesklinnas ja autojuhtide igapäevane kirumine rongide möödumist oodates.
Lisaks ajaleheartiklile tooks esile veel ühe huvitava mõttekäigu. Aga äkki on koos laevatava kanali rajamisega plaan seesama kanal ühendada Pühajõega ja seeläbi luua Jõhvi linnale otseühendus Läänemerega, et seda mööda kaubavoogusid liigutada?
Ja viadukti teemal lisaks ka, et tegelikult on seegi mõnes mõttes asjalik lahendus. Sest tuumasõdade järgses maailmas vaevalt midagi vähemrohmakamat säilib - ent tuleviku arheoloogidel on kindlasti mõndagi huvitavat võimalik välja lugeda graffitiroppusi täis soditud betoonlahmakatelt.
Artikkel Põhjarannikus
esmaspäev, 29. oktoober 2007
21 hõbevalget jääkaru Eesti looduses
Hõbevalged samojeedi koerad käisid looduses matkamas - vaata pilte:
Samojeedide Sügismatka 2007 pildid
Samojeedide Sügismatka 2007 pildid
laupäev, 27. oktoober 2007
Võrdsus, vendlus...
Varade ümberjaotamisest hakklihapallide näitel (äsja läbi viidud eksperiment):
"Kui pannile minevatest hakklihapallidest viimane teistest väiksemaks jääb, siis teiste pallide küljest tükikesi haugates ja neid viimse palli külge liites on viimane hakklihapall lõpptulemusena oluliselt suurem kui ükski teistest pallidest!"
"Kui pannile minevatest hakklihapallidest viimane teistest väiksemaks jääb, siis teiste pallide küljest tükikesi haugates ja neid viimse palli külge liites on viimane hakklihapall lõpptulemusena oluliselt suurem kui ükski teistest pallidest!"
Samojeedi koer
Valge, ürgne, üleolev, segamata veri - kas ehtne aarialane?
Ei!
Hoopis - SAMOJEEDI KOER!
Hõbevalget värvi kasukas.
Üks ürgsemaid koeratõugusid.
Alati naeratava näoga.
Geneetiliselt samahästi kui esivanemad hundid - ilma mingite räpaste kõrvalliinideta.
Koer neile, kes hindavad enda ümber, oma kodus, ühiskonnas ja looduses puhtust, puhtust ja veel kord puhtust!
Ei!
Hoopis - SAMOJEEDI KOER!
Hõbevalget värvi kasukas.
Üks ürgsemaid koeratõugusid.
Alati naeratava näoga.
Geneetiliselt samahästi kui esivanemad hundid - ilma mingite räpaste kõrvalliinideta.
Koer neile, kes hindavad enda ümber, oma kodus, ühiskonnas ja looduses puhtust, puhtust ja veel kord puhtust!
Naerupoolist
"Jack armastab Megombat!"
"Jim armastab Megombat!"
"Ja ka Jerry armastab Megombat!"
Kongi nurgas sosistab kummargil neeger: "Aga Megomba VIHKAB teid kõiki!"
.................................................................................................
Mees on metsa ära eksinud ja trambib seal nõutult edasi tagasi ning kisab meeleheitlikult: "Appi, päästke!"
Järsku tunneb, et keegi paneb käe õlale. Mees pöörab ringi ja näeb, et karu on koopast välja tulnud.
Karu küsib mehelt: "Miks sa mul magada ei lase?"
Mees vastab: "Ma olen ju eksinud!"
Karu seepeale: "Ja mida sa siis lõugad?"
Mees: "Mõtlesin, et ehk keegi kuuleb."
Karu: "Mina kuulsin. Hakkas sul parem?!?"
.................................................................................................
"Juku, mis see sul rinnas on... Orden? Sõjast? Sina siin uhkeldad, aga selle eest võideldi, valati verd..."
"Kuule muti, sa arvad, et vanaisa andis mulle selle heast peast?"
.................................................................................................
Vene rikkur läheb suure sooja kasukaga mööda teeäärsest bussipeatusest kus istub poolalasti neegritudeng ja ootab bussi.
Rikkur vaatab neegripoissi ja küsib "Nu zto Maugli Zamjors"?
.................................................................................................
Maganud kord 7 päkapikku ühes suures voodis, kui äkki õnneseen lakke sülitama hakkas, ja nii mitu korda, siis aga viskas torisejal siibrisse, sest tema sai alati kõige rohkem tatti näkku. Niisiis soovitas järgmine kord ette hoiatada. Natuke aega läks mööda kui õnneseen hüüdis:
"HOIATUS!"
Kõik pistsid pea teki alla.
"PEERETAN!"
.................................................................................................
Aafrikas. On põud. Midagi pole süüa. Lapsed on näljast nõrkenud.
Järsku vaatavad üles ja näevad - jõuluvana lendab oma saaniga üle.
"Jõuluvana! Kingitusi!" hüüavad lapsed.
"Ei," vastab jõuluvana, "Kingitusi saavad ainult head lapsed, kes hommikuti putru söövad!"
.................................................................................................
II maailmasõda. Koonduslaager. Käimas on vangide kaalumine. Saksa ohvitser karjub:
"105 kilo!?! Rasva olete läinud, sead!!! Järgmised viis!"
.................................................................................................
Isakass ja emakass mängivad peitust. Emakass ütleb:
"Kui mu leiad võid minuga teha mida ise aga tahad, ja kui sa mind ei leia, siis ma olen voodi all."
"Jim armastab Megombat!"
"Ja ka Jerry armastab Megombat!"
Kongi nurgas sosistab kummargil neeger: "Aga Megomba VIHKAB teid kõiki!"
.................................................................................................
Mees on metsa ära eksinud ja trambib seal nõutult edasi tagasi ning kisab meeleheitlikult: "Appi, päästke!"
Järsku tunneb, et keegi paneb käe õlale. Mees pöörab ringi ja näeb, et karu on koopast välja tulnud.
Karu küsib mehelt: "Miks sa mul magada ei lase?"
Mees vastab: "Ma olen ju eksinud!"
Karu seepeale: "Ja mida sa siis lõugad?"
Mees: "Mõtlesin, et ehk keegi kuuleb."
Karu: "Mina kuulsin. Hakkas sul parem?!?"
.................................................................................................
"Juku, mis see sul rinnas on... Orden? Sõjast? Sina siin uhkeldad, aga selle eest võideldi, valati verd..."
"Kuule muti, sa arvad, et vanaisa andis mulle selle heast peast?"
.................................................................................................
Vene rikkur läheb suure sooja kasukaga mööda teeäärsest bussipeatusest kus istub poolalasti neegritudeng ja ootab bussi.
Rikkur vaatab neegripoissi ja küsib "Nu zto Maugli Zamjors"?
.................................................................................................
Maganud kord 7 päkapikku ühes suures voodis, kui äkki õnneseen lakke sülitama hakkas, ja nii mitu korda, siis aga viskas torisejal siibrisse, sest tema sai alati kõige rohkem tatti näkku. Niisiis soovitas järgmine kord ette hoiatada. Natuke aega läks mööda kui õnneseen hüüdis:
"HOIATUS!"
Kõik pistsid pea teki alla.
"PEERETAN!"
.................................................................................................
Aafrikas. On põud. Midagi pole süüa. Lapsed on näljast nõrkenud.
Järsku vaatavad üles ja näevad - jõuluvana lendab oma saaniga üle.
"Jõuluvana! Kingitusi!" hüüavad lapsed.
"Ei," vastab jõuluvana, "Kingitusi saavad ainult head lapsed, kes hommikuti putru söövad!"
.................................................................................................
II maailmasõda. Koonduslaager. Käimas on vangide kaalumine. Saksa ohvitser karjub:
"105 kilo!?! Rasva olete läinud, sead!!! Järgmised viis!"
.................................................................................................
Isakass ja emakass mängivad peitust. Emakass ütleb:
"Kui mu leiad võid minuga teha mida ise aga tahad, ja kui sa mind ei leia, siis ma olen voodi all."
reede, 26. oktoober 2007
Poliitiline korrektsus
"Vaba ja tervet ühiskonda iseloomustab varjamatu ning rohke naljaheitmine. Liialdus oleks etniliste naljade põhjal süüdistada kedagi rassismis või šovinismis, teiste rahvaste halvustamises."
(Astrid Tuisk, "Neeger päevitab. Maailma rahvad eesti laste naljades")
Demokraatia ja poliitiline korrektsus on Eesti ühiskonna allakäigu alustalad...
(Astrid Tuisk, "Neeger päevitab. Maailma rahvad eesti laste naljades")
Demokraatia ja poliitiline korrektsus on Eesti ühiskonna allakäigu alustalad...
Internet ja kõhutuul
Internet on täna nagu kõhutuul - kui korra tuleb, siis jääb tükiks ajaks hõljuma...
Loodetavasti kehtib sama ka selle blogi kohta...
Loodetavasti kehtib sama ka selle blogi kohta...
Tellimine:
Postitused (Atom)