Võidupüha EI OLE võidu püha vaid lihtsalt ilusale suvisele ilmale sätitud sisulise taustata propagandapäev.
Niinimetatud Võidupüha puhul tasub siiski meeles pidada, et ei sisult ega taustalt pole tegu mingit pidi „võidu“ pühaga vaid lihtsalt sobivale suvisele kuupäevale tõstetud peopäevaga.
23. juunil 1919 ei saavutanud Eesti väed Vabadussõjas mingit märkimisväärset sõjalist võitu, tegu oli vaid ühe väikese lahinguga Võnnu/Cesise ümbruses toimunud lahingute seerias, mis kandusid pärast 23. juunit edasi Riia poole.
Tagelikkuses kestis Vabadussõda kuni 2. veebruarini, mis peaks olema õige VÕIDUPÜHA.
Õigupoolest ei olnud 23. juunil isegi mitte lahingut, sest Eesti „kangelaslikud“ väed marssisid lihtsalt tühjaks jäänud Võnnu/Cesise linna sisse, praktiliselt mingit vastupanu kohtamata.
See oli umbes sama „vapper“ ja „võidukas“ lahing nagu Punavägede poolt Sinimägede „vallutamine“ septembris 1944.
Läti ajaloos on Cesise all toimunud lahingud üsna teisejärgulised kokkupõrked, omamata tähendust isegi Läti Vabadussõjas. Enamasti mainitakse neid õpikutes ning raamatutes pealiskaudselt, üldjuhul eestlaste osavõttu mainimata.
„[lätlase] sõnul räägitakse Läti ajalooraamatutes sellest, et omaaegses Võnnu lahingus osalesid kohalikud koolipoisid ja muuseas mainitakse ka eestlasi.“.
Pidustustena on Cesise lahingute tähistamine pigem kohalikul tasandil külaüritus.
„[lätlase] sõnul ei tea enamik tema rahvuskaaslastest suurt midagi sellest, et eestlased Võnnu lahingus osalesid ning nende jaoks pole selle lahingu aastapäev kuigi oluline.“.
Väga heaks näiteks on kusjuures Cesise kesklinnas olev mälestusmärk Eesti-Läti relvavendlusele.
Tegu peaks olema meie „võidupüha“ kontseptsiooni järgi Eestile kõige olulisema Vabadussõja sambaga, mille märgiline tähtsus ületab isegi Tallinnas olevat.
Aga! Cesise samba juures võib näha (seisuga 2024) hulgaliselt Läti lippusid, Euroopa Liidu lippu ja arvukalt Ukraina lippe (pm on see uus Eesti lipp kah juba).
Kuid MITTE ÜHTEGI Eesti sini-must-valget seal ei näe...
P.S. Ajaloomälu tühistamisega tegelenud hüsteerilist troikat (Reinsalu, Läänemets, Danilson-Järg) ei kottinud karvavõrdki asjaolu, et sellel Eesti "olulisemal" Vabadussõja sambal polnud Eesti lippe nähagi. Nende bolševistlik põhiaur läks kohalike monumentide rüüstamisele ning hävitamisele, mitte rahvusliku tunde tugevdamisele.
Ja ei maksa unustada, et see nn „võidupüha“ on kuupäevaliselt juunisse sätitud vaid seetõttu, et sadakond aastat tagasi leiti, et kuna suvel on reeglina ilus ilm ning jaanipäev ka eestlastel ajalooliseks pidupäevaks ja joomapeoks kujunenud, siis on mõistlikum Vabadussõja lõppemise tegeliku kuupäeva (2. veebruar) asemel korraldada suurem rahvapidu hoopis suvel.
Sedasi sai kaasata hoopis rohkem inimesi, kes talvetormidega poleks vaevunud kodust väljagi tulema.
„Nagu ajaloos tihti, oli ka 23. juuni seadustamisel riigipühana juttu ainult ilmast.“.
„…tähtis eelkõige aastaaeg, kuhu uus püha langeb: "Külv on siis juba läbi"... Seepärast võivat ka talunik endale seda vaba päeva lubada.“.
„Kuid esmajoones oli tähtis, et "…tuleks suve ajal üks püha juurde võtta, et võimaldada linnainimestele ja eeskätt vabrikutöölistele vaba õhku hingata".“.
Ehk teisisõnu on 23. juuni üsna sarnane nõukaaegsetele eri armeeliikide tähtpäevadele (piirivalvurite päev, dessantväelaste päev jne), mis lihtsalt kohvipaksu pealt suvalistele kuupäevadele kinnistati.
Võidupüha hakati tähistama 23. juunil eelkõige seetõttu, et võimudel oli vaja rahva patriotismi tõstmiseks Stalini Venemaa või Hitleri Saksamaa stiilis massiivset ajupesuüritust.
Asjaolu, et ühe vähetähtsa suvise lahingu kuupäev langes sobivalt jaanipäeva eelsesse aega, aitas konkreetse kuupäeva „võidupühaks“ valimisele lihtsalt kaasa.
„Massikultuur Nürnbergi ja Moskva vaimus oli ilmselt eeskujuks ka Eestis. Aastast aastasse aina tugevnes võidupüha rahvuslik värving.“.
Reaalsuses ei ole aga eestlaste Võidupüha mingi võidu püha vaid lihtsalt eelsoojendus järgnevaks jaanijoomapeoks ning pralleks.
Sest - kui paljud teist oleks valmis samamoodi pidutsema ja tähistama hoopis 2. veebruaril???
...
Tule ja näe Eesti "olulisimat" Vabadussja ausammast ise - järgmine automatk Põhja-Lätisse juba peagi:
www.avastaeesti.ee/reisikalender
...
Mõned harivad viited lugejatele:
https://www.postimees.ee/70996/latlased-ei-tea-eestlaste-tegudest-vonnu-lahingus-suurt-midagi
https://kultuur.err.ee/841705/voidupuha-vo-nnu-lahing-kui-eesti-rahvusliku-ajaloo-kulminatsioon
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar