Ütlesin oma kallimale, et olen keskööks kodus: "Ma luban!".
Tunnid möödusid ja joogid läksid üha libedamini alla.
Umbes kella kolme paiku hakkasin koju minema, ise maani täis.
Kui ma uksest sisse astusin, hakkas käokell kukkuma - kell sai kolm.
Mõistes, et mu kallis seda kuuleb, otsustasin kähku veel üheksa korda kukkuda, et pahandust ära hoida.
Olin oma hea idee üle väga uhke!
(isegi purjus peaga suutsin nii heale mõttele tulla!!!)
Hommikul küsis kallis, et mis kell ma koju jõudsin?
"Keskööl!" kõlas minu vastus.
Ta ei paistnud üldse midagi kahtlustavat.
Siis aga ütles: "Me peame oma käokella välja vahetama.".
Kui ma küsisin, et mispärast, vastas ta: "Eile öösel kukkus kell kolm korda, siis ütles "oh sa perse", kukkus veel neli korda, köhis hääle puhtaks, kukkus veel kolm korda, itsitas ja kukkus veel kaks korda. Siis komistas Cracki otsa ja peeretas..."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar