Jälestan kuulda/lugeda väljendeid:
"...ah mida iganes..." - Miks üldse oli vaja teemat alustada, kui lõpetada ei soovi?
"...ma siis ei tüüta sind enam..." - Kui keegi mind tüütab, siis ma ütlen seda või siis pole minuga üldse võimalik suhelda!
"...sa ei taha naguniii rääkida rohkem..." - Ma peaks vist ise paremini teadma, et kas tahan või mitte?!?
"...niisama..." - Selge. Ülimalt informatiivne vastus.
"...no räägi midagi..." - Huvitav, miks ainult ÜKS osapool peab rääkima? Suhtlemine on ikka kahepoolne tegevus, mitte Hamleti monoloog isa kolbaga.
"...jäid vait jälle jah..." - Kui vait jäin, siis järelikult tegin midagi või olin eemal. Natuke palju oleks tahta, et mölisemine käiks nonstop 24/7, või mis?
"...ma olen nii (ja järgneb mingi ennasthaletsev/-halvustav väljend)..." - No krt sa üldse eksisteerid, kui peeglisse vaadates endal ka paha hakkab?!? Otsi enesekindlust ja eneseaustust või siis mine pane köis kaela!
"...sa peaksid juba nende väljendite pärast mind kah vihkama..." - Oehhh... Oehhh... Vt. eelmist punkti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar